Kaitsepolitsei tabas esmakordselt Eestis GRU agendi

Kaitsepolitsei töötajad pidasid tänavu 9. jaanuaril Eestis kinni Vene sõjaväeluure GRU heaks töötanud Venemaa kodaniku. Kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu ütles Postimehele, et tegemist on esimese korraga Eesti iseseisvuse taastamise järel, kui kapol õnnestub tabada GRU agent.

Juhtunu uurimiseks on algatatud kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb Eesti sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevust.

Sinisalu sõnul ei saa sellest juhtumist praegu täpsemalt rääkida. «Kui asi on vastavas staadiumis, saame avalikkusele selle kohta rohkem teada anda,» ütles Sinisalu.

Kriminaalasja kohtueelse menetluse juht, riigiprokurör Inna Ombleri kinnitusel viibib riigivastases kuriteos kahtlustatavana kinni peetud mees kohtu loal vahi all. Kuna asi on kohtueelses menetluses, ei ole praegu võimalik uurimise detaile avaldada.

«Prokuratuur on alati oluliseks pidanud koostööd kaitsepolitseiametiga. Viimase kahe aasta jooksul oleme kohtusse viinud kokku viis riigivastast kuritegu. Nendes juhtumites on tänaseks olemas jõustunud süüdimõistvad kohtuotsused,» sõnas Ombler.

Viimastel aastatel on eriti täheldatav Venemaa eriteenistuste huvi selliste Eesti kodanike vastu, kes otseselt ei oma juurdepääsu riigisaladusele. Reeglina on tegu nii Eesti kui ka Venemaa kodakondsust omavate inimestega, kes tegelevad erinevate piiriüleste kuritegude toimepanemisega, mis hõlbustab Venemaa eriteenistustel nende värbamist Eesti-vastasele salajasele koostööle.

Kapo võttis vahele piirivalvurite järele nuhkinud FSB agendid

Kaitsepolitsei pidas eelmisel aastal kinni kaks Eesti ja Venemaa topeltkodakondsusega meest, kelle Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus FSB oli värvanud kaitseväe ning politsei- ja piirivalveameti töötajate järele nuhkima. Kohus mõistis mõlemad süüdi Eesti-vastases vandenõus.

Eesti ja Vene topeltkodakondsusega Artjom Malõšev ning Alik Hutšbarov. Foto: kaitsepolitsei. Foto: repro kapo aastaraamatust

Kohus mõistis Eesti ja Vene topeltkodakondsusega Artjom Malõševi süüdi Eesti Vabariigi vastases vandenõus ning karistas teda kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega. FSB värbas Malõševi 2011. aastal salajasele koostööle eesmärgiga hankida teavet Eesti kaitseväe ja liitlaste tegevusest ning tehnika liikumisest. Samuti kogus Malõšev infot PPA Lõuna prefektuuri piirivalvekordonite ja teenistuskohtade ning personali kohta. Oma tegevuse eest sai Malõšev FSB esindajalt tasuna korduvalt sularaha.

Eesti ja Vene topeltkodakondsusega Alik Hutšbarovit karistas kohus kolme aasta pikkuse vangistusega. FSB värbas Hutšbarovi 2012. aastal salajasele koostööle eesmärgiga hankida teavet PPA Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo Piusa kordoni politseiametnike ametialasest tegevusest ning Eesti politseiametnike suhtlusringkonda kuuluvate isikute kohta. Oma tegevuse eest sai Hutšbarov FSB esindajalt tasuna korduvalt sularaha.

Venemaa luure- ja eriteenistused luuravad kaitsepolitsei andmetel nii nagu naaberriikides usinalt ka Eesti kaitsevaldkonna ja selle asutuste järele.

Seda luurepilti hoiab Venemaa poliitilise ja sõjalise juhtkonna jaoks Kindralstaabi Luurepeavalitsus (GRU), kuid aktiivselt luurab nimetatud valdkonnas ka Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB). Kõik Vene eriteenistused tegelikult koguvad teavet NATO kohta. Neid huvitab laiemalt välisriikide välis- ja julgeolekupoliitika, kaitseplaneerimine, omavaheline kaitsekoostöö, kitsamalt aga näiteks konkreetse riigi relvajõudude areng, kaitsetööstus, relvastus ja uute võimete rakendamine. Fookustatult huvituvad nad Eesti kaitseväest, Kaitseliidust, Eestis paiknevatest liitlasvägedest ja siin toimuvatest õppustest, luubi all on võtmeisikud ja kaitseväe personal.

Vene eriteenistuste huvi ei ole ainult teabe kogumine, vaid ka Eesti jaoks oluliste otsuste mõjutamine. Vene luure- ja eriteenistused tegelevad Eesti-vastase mõjutustegevusega, sealhulgas vastase kaitsejõudude ja elanikkonna mõjutamisega. Teistest riikidest on värske näide, milleni Kreml võib minna.

Montenegro valitsus kuulutas seoses riigipöördekatse ja peaministri atentaadi planeerimisega Interpoli kaudu tagaotsitavaks kaks Venemaa kodanikku, kes olid värvanud oma plaani täideviimiseks Vene ja Serbia natsionalistide võrgustiku. Eesmärgiks oli Montenegro siseolukorra destabiliseerimine ja seeläbi riigi NATO liikmesuse saavutamise takistamine.

Üks eelmainitud Vene kodanikest töötas varem Venemaa diplomaatilises esinduses Poolas kaitseatašee asetäitjana. Kaitseatašaadi ametikohad on traditsiooniliselt GRU kattekohad.

Kirjeldatud konspireeritud salategevuse kõrval on kaitsepolitsei ja tema partnerteenistused tuvastanud kaitsevaldkonna objektide ja sõjaväeõppuste pildistamist, filmimist ja droonide lennutamist kaitseväe rajatiste kohal või õppuste ajal. Seda tegid inimesed, kelle kavatsused ei olnud heatahtlikud. Arvestades julgeolekuolukorda võib prognoosida niisuguste intsidentide kordumist.

Kui GRU tegutseb nii välisriikide territooriumil kui ka Venemaa Föderatsiooni territooriumilt, siis FSB peamisi meetodeid on värvata agente ja kaastöötajaid just Venemaad külastavate inimeste seast. Inimestele lähenemine Venemaal on meetodina juba KGB ajast tuntud kui «luure territooriumilt». Oma maal saab kiiremini ja kergemini võimalikke sihtmärke tuvastada ja värvata, teisalt on FSB ohvitserid kaitstud sihtmärgiks valitud inimese kodumaa julgeolekuasutuste vastumeetmete eest. Välisriigis värbamisi sooritavaid FSB töötajaid ähvardab reaalne võimalus vahele jääda, Venemaal see oht puudub.

FSB kogub eriteenistusena Eesti kohta informatsiooni mitmest valdkonnast. Esmajoones huvitutakse meie välis- ja sisepoliitikast ning kaitseväest ja kaitsevõimest. Samuti on teravdatud fookuses jõustruktuurid ning nende töötajad. Sellest tulenevalt on FSB üheks peamiseks sihtmärgiks Eesti riigiametnikud, aga ka ajakirjanikud ning ettevõtjad.

FSB tunneb püsivalt huvi piiriäärsete alade elanike vastu, kes reisivad sageli Venemaale. See on ka põhjus, miks on FSB suurema tähelepanu all kõik Venemaad külastavad välisriikide kodanikud, kes oma töökoha, harjumuste või nõrkuste tõttu on sattunud FSB huviorbiiti ja muutunud sedakaudu potentsiaalseteks sihtmärkideks – ikka eelneva infotöötluse alusel.

FSB tegevuse muudab lihtsamaks olukord, kui Venemaal viibiv Eesti elanik on rikkunud seadust või sattunud kohapeal muudesse administratiivsetesse probleemidesse – tekkinud olukorda kasutatakse ära inimesele lähenemiseks, tema survestamiseks ja värbamiseks jõupositsioonilt. Eriti kergeks sihtmärgiks on Venemaa Föderatsiooni territooriumil kuriteo toime pannud isikud, keda võidakse karistuse kandmise vältimise või vähendamise lubadusega sundida Eesti riigi suhtes kuritegu toime panema. Kaitsepolitsei soovitab kõikidel Venemaad külastavatel inimestel olla eriti tähelepanelikud ja probleemide tekkimise korral Vene riigivõimuga otsekohe teavitada kaitsepolitseid. Venemaa territooriumil aitab Eesti elanikke vajaduse korral Eesti konsul.