:format(webp)/nginx/o/2017/03/28/6496383t1had1b.jpg)
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) kongress tegi nädalavahetusel avalduse, milles leiab, et Eesti liikmelisus Euroopa Liidus vajab uut rahvahääletust. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees, keskerakondlane Toomas Vitsut uue referendumi korraldamist ei toeta.
Vitsuti arvates ei ole EKRE ettepanek eriti tõsiselt tehtud, sest elanikud toetavad Eesti kuulumist Euroopa Liitu. «See toetus on mäekõrgune. Eriti hindavad inimesed vaba liikumist Euroopa Liidus ja kui me need võimalused endal ära lõikame, siis ma usun, et valdavale enamusele inimestest see ikkagi ei meeldi. Küll aga tõenäoliselt EKRE enda valijad sellist positsiooni soosivad, aga ma olen täiesti veendunud, et eesti rahva enamus seda ei toeta,» rääkis ta ja lisas: «Ja ka mina ei toeta.»
Vitsuti hinnangul on vähetõenäoline, et Eesti kuulumine Euroopa Liitu lähiaastatel uuesti rahvahääletusele pannakse, nagu see juhtus mullu Suurbritannias. «Eestis tekivad koalitsioonivalitsused. See, et mis tahes koalitsioonipartner nõustuks sellega, et Eestit hakatakse Euroopa Liidust lahti kangutama, on minu arvates täiesti ebatõenäoline,» lausus ta.
EKRE fraktsiooni juht Martin Helme ütles erakonna kongressi nädalavahetusel tehtud avaldust kommenteerides, et EKRE avaldus ei tähenda, et erakonna seisukoht on, et Eesti peaks Euroopa Liidust lahkuma, vaid nad leiavad, et oleks aeg see küsimus uuesti rahvahääletusele panna.
Eesti astumist Euroopa Liitu toetas 2003. aasta referendumil 66,83 protsenti kodanikest.
Riigikantselei tellitud ja Turu-uuringute ASi värske küsitluse järgi toetas käesoleva aasta jaanuaris Eesti kuulumist Euroopa Liitub 77 protsenti elanikest. Miks peaks seda uuesti referendumil küsima?
Martin Helme ütles, et kuna samasugused uuringud ennustasid, et Brexitit ei tule ja Trump ei võida Ameerika Ühendriikide presidendivalimisi, ta nendele suuremat tähelepanu ei pööraks. «Küsimus on selles, et riigi saatust puudutavaid otsuseid ei maksa teha selle järgi, kustpoolt tuul puhub,» rääkis ta.
Helme selgitusel pandi Eesti kuulumine Euroopa Liitu paika 2003. aasta referendumiga, mida korraldades kinnitati, et Eesti suveräänsus ja Eesti põhiseaduse ülimuslikkus säilib. Sellest ajast alates oleme me aga Helme arvates liikunud föderaliseerunud Euroopa suunas. Rahvamandaat on nüüdseks tema hinnangul ammendunud.
EKRE kongressi avalduse peamine iva oli Helme sõnul see, et pärast brittide lahkumist euroliidust Brüsseli võimujanu kindlasti kasvab. «Britid olid ühed peamised, kes olid vastu võimu koondumisele Brüsselisse,» lausus ta.
Lisaks avaldas Euroopa Komisjon märtsis Euroopa tulevikku käsitleva valge raamatu, kus viiest tulevikustsenaariumist neli on Helme hinnangul n-ö üliriigi poole liikumise tunnustega. «Viienda punkti, mis ütles, et lähme tagasi lätete juurde ehk annaks rohkem võimu tagasi liikmesriikidele, nad ise välistasid, et see ei sobi ja ei meeldi,» rääkis Helme, kelle arvates on seega ka ametlikult välja öeldud, et soovitakse teha unitaarriiki, kus ei ole enam liikmesriike, vaid liikmesriikide nimedega provintsid.
«Kui see stsenaarium käivitub, siis meie seisukoht on, et sellisesse Euroopa Liitu ei ole eesti rahvas kunagi andnud luba liituda ja see küsimus tuleb uuesti lahti võtta ning hääletus korraldada,» lausus Helme. Ta lisas, et sellistel tingimustel ELi kuulumist ei toeta enam 77 protsenti elanikest.
Kuid mida arvab Helme sellest, et Eesti saab aastatel 2014–2020 Euroopa Liidult kokku 5,9 miljardit eurot toetust? See on 4,5 miljardit eurot rohkem kui ise samal perioodil ELi eelarvesse sisse maksame.
«See on saatanlikult väljamõeldud raha, mis meile ainult tundub, et meie majandust on kasvatanud. Subsiidiumid tekitavad sõltuvust, ebaefektiivset majandamist, bürokraatiat, millega käib kaasas ka korruptsioon. Jah, me oleme selle rahaga ka endale kasulikke asju ära teinud, aga see ei ole nii ühene – raha rahaks, kui me ei saa ise oma asju otsustada, siis see raha ei oma enam tähtsust,» vastas Helme ja lisas, et järgnevatel perioodidel ka Euroopa struktuurfondide toetused meile vähenevad.
EKRE leiab, et Euroopa Liit võiks toimida samamoodi nagu NATO, kus on piiratud ja konkreetsete tingimustega julgeolekualane koostöö ehk kollektiivne kaitse. Vastutus on aga konkreetse riigi peal, kes täidab 2 protsendi nõuet ja vaatab ise, kuidas riigikaitset ülal peab. «Praegu kirjutatakse meile euroliidust ette kõik aktsiisid, looduskaitse, tööhõive regulatsioonid – absoluutselt kõik,» lausus Helme.
Helme sõnul oleks Euroopa Liitu kuulumise n-ö alternatiiv lihtsalt suveräänse riigina toimimine.
EKRE kongress tegi pühapäeval avalduse, milles teatas, et Eesti liikmelisus Euroopa Liidus vajab uut rahvahääletust. «Kutsume kõiki inimesi ühinema meiega Eesti kõrgeima poliitilise eesmärgi täitmisel, milleks on eestluse säilimine, riigi ja rahva arengu ning põlisrahva heaolu tagamine,» teatas partei.
Avalduses seisis: «Jälgime murega arenguid Euroopa Liidus ja näeme ohtu meie rahvuslikule kestmisele, kui jätkub senine võimu koondumine ebademokraatliku Euroopa Komisjoni kätte. Euroliidu tulevikku ei ohusta mitte niivõrd Suurbritannia lahkumine, vaid sellele järgnevad föderalistide katsed viia ellu oma ammune unistus muuta Euroopa Liit suurriigiks, kus senised liikmesriigid on sisuliselt provintsi staatuses. On selge, et sellisest liidust hakkab välja astuma terve rida vabadust armastavaid rahvaid.»
Eriti hirmuäratav on erakonna avalduse järgi väljavaade, et Eesti riigikaitse allutatakse 27 riigi ühisele otsustusprotsessile. «See tähendab, et sõjalise rünnaku puhul ei alusta me viivitamatult ise vastupanu, vaid jääme ootama, kuni prantslased, sakslased, kreeklased, hispaanlased ja ülejäänud otsustavad, kas või kuidas reageerida. See tähendab ka seda, et meid sunnitakse osalema Euroopa suurriikide sõdades Aafrikas ja Lähis-Idas, sest nii on «ühiselt» otsustatud,» seisis teates.
Turu-uuringute AS toob uuringus välja, et kuigi Eesti kuulumist ELi pooldavate inimeste osatähtsus püsib üldiselt samal tasemel kui 2015. aastal, on veidi suurenenud Euroopa Liitu kuulumist kindlalt toetavate inimeste osakaal: 2015. aastal oli neid 43, tänavu aga 48 protsenti. Siiski ei küüni antud näitaja ka tänavu rändekriisile eelnenud perioodi tasemele, mil Eesti kuulumist ELi pooldas kindlalt 54 protsenti elanikest.
Uuringus küsitleti vähemalt 15-aastaseid Eesti elanikke, kokku 502 inimest, nendest ligi kolmandik oli vene rahvusest.
/nginx/o/2016/12/07/6151425t1h8b8d.jpg)