President kutsus riigikogu liiget Martin Helmet korrale

President Kersti Kaljulaid. Foto: Sander Ilvest

President Kersti Kaljulaid kutsus oma sotsiaalmeedia kontol korrale riigikogu liiget, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni esimeest Martin Helmet, öeldes, et tema kohtuvõimu ründav sõnavõtt parlamendi kõnepuldis on täiesti lubamatu.

«Ma ei taha rääkida poliitilisest kultuurist parlamendis ega elementaarsest viisakusest. Esimene on eeskätt saadikute sisemise kompassi ja teine lastetoa küsimus. Aga kui ohus on põhiseaduslik kord ja võimude tasakaal, siis ma ei saa vait olla, isegi kui see on teadlik provokatsioon,» kirjutas president.

Esimene taoline korralekutsumine

Riigipea sõnas, et parlamendiliikmed teavad, või vähemalt peavad teadma, kõige paremini, mida tähendab võimude lahusus. «Sõltumatu kohtuvõimu ründamine parlamendi kõnepuldist on täiesti lubamatu,» leidis Kaljulaid. President ei ole varem riigikogu liikmeid korrale kutsunud.

Martin Helme läks esmaspäeval riigikogu kõnepulti ja sõnas: «Mina küll tahan, et siit puldist kõlaks ähvardus. Mina tahan, et kohtunike Virgo Saarmets, Maret Altnurme ja Kaire Pikamäe pead veereksid. Mina ei taha, et meil oleks kohtunikud, kes mitte ei sisusta õigust, vaid loovad õigust – kes sellega, et nad ründavad põhiseaduses ettenähtud võimude lahususe printsiipi, õõnestavad Eesti riigi korda, kes ründavad avaliku arvamusega selgelt vastuolus olevaid väärtushinnanguid. Mina ei taha selliseid kohtunikke. Mina ei taha kohtunikke, kes rikuvad seadust ja siis võtavad laest mingisugused mittejõustunud seadused oma rikkumise õigustamiseks.»

Helme lisas, et nende erakonna programmis on selgelt kirjas, et kohtunikud ei tohiks olla ametis eluaegsed, vaid peaksid olema valitavad. «Vähemalt peaksid olema ringkonna- ja riigikohtu kohtunikud valitavad, sest ei saa olla niimoodi, et mingid tädid tulevad kokku ja võtavad lihtsalt kätte ja teevad ümber Eesti seaduseid. Ja siis otsustavad, et keegi ei saagi neid puudutada, nii ongi. See lihtsalt ei lähe. See on demokraatia ründamine ja see lõpeb väga halvasti,» lausus ta.

Kohtunikud on sõnavõtust häiritud

Kohtunikud, kelle kohta Helme sõnad käisid, tegid jaanuaris otsuse, mille järel kandis Harju maavalitsus Eesti rahvastikuregistrisse esimese samasoolise abielupaari.

Riigikohtu esimees Priit Pikamäe ütles ERRile, et Helme sõnavõtu näol on selgelt tegu ründega võimude lahususe printsiibile.

«Mina isiklikult kui ka kohtunikkond tervikuna, me oleme väga sügavalt häiritud sellest sõnavõtust, kus riigikogu liige ründab Tallinna ringkonnakohtu kohtunikke seoses nende tegevusega õiguse mõistmisel. See minu hinnangul ei ole mitte ainult sekkumine õiguse mõistmisse, vaid see on ka personaalne rünne konkreetsete kohtunike vastu seoses nende kutsetööga,» lausus Pikamäe.

Riigikohtu endine esimees Uno Lõhmus nimetas Martin Helme kriitilist sõnavõttu «Aktuaalses kaameras» kohtunike suunas ohtlikuks pretsedendiks nii õigus- kui poliitilises kultuuris, vahendas ERR. Lõhmus leiab, et riigikogu liikmetel on õigus kohtunikke kritiseerida, kuid oluline on teha vahet kriitika ja solvamise vahel.

«Kui rahvaesindaja kuulutab kõnepuldist, et mingid tädid võtavad kätte ja teevad Eestis seadusi, siis on see kohtuniku jäme ja matslik solvamine, mille sarnast pole minu teada ükski võimu esindaja siiani endale lubanud,» sõnas endine riigikohtu esimees. «See sõnavõtt tervikuna on rünne õigusriigi põhimõtte vastu ja see on ohtlik pretsedent riigikogu nii õigus- kui poliitilises kultuuris,» lisas ta.

Ka endine riigikohtu esimees Märt Rask sõnas, et ehkki seaduse silmis on parlamendiliige oma väljaütlemistes vaba, ei peaks riigikogu liikme roll olema kohtuotsuste kritiseerimine.

Mart Helme: ootame presidendilt, et ta teadlikult seadust rikkunud kohtunikud vastutusele võtaks

EKRE esimees Mart Helme teatas pressiteate vahendusel, et kui kohtunikud tungivad parlamendi töömaale, on parlamendi liikmetel kohustus nad korrale kutsuda.

Fraktsioon leiab, et süüdistades Martin Helmet ründes võimude lahususe põhimõtte vastu, jätavad nii president kui riigikohtu esimees kahe silma vahele asjaolu, et Martin Helme sõnavõtt ja sellele eelnenud Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmete arupärimine justiitsminister Urmas Reinsalule oli just nimelt kantud murest võimude lahususe põhimõtte rikkumise üle.

«Kohtunikud, kes arvavad, et Rootsi seadused on Eesti seadustest üle, kes arvavad, et nemad võivad seadusandja ehk riigikogu asemel ise seadusi tegema hakata, kes arvavad, et mitte kehtima hakanud kooseluseaduse rakendamine kohtus on igati korrektne, peavad teadma, et vähemalt mingi osa ühiskonnast nende veendumust ei jaga,» ütles Mart Helme kommentaariks presidendi ja riigikohtu esimehe reaktsioonidele.

Mart Helme sõnas, et skandaalne on hoopis see, et president ja riigikohtu esimees taolist seaduseväänamist ja avalikkuse õiglustundel tallamist rahvasaadiku kritiseerimisega õigustama ruttavad. «Kui kohtunikud tungivad parlamendi töömaale, on parlamendi liikmetel mitte üksnes õigus, vaid koguni kohustus nad korrale kutsuda. Õigupoolest ootame ka presidendilt, et ta teadlikult seadust rikkunud kohtunikud vastutusele võtaks, mitte ei demoniseeriks probleemi tõstatanud rahvasaadikut,» jätkas poliitik.

Mart Helme sõnul ei lepi fraktsioon katsetega rahvalt mandaadi saanud rahvasaadikuid häbimärgistamisega suukorvistada. EKRE fraktsioon on veendunud, et antud kaasuses on tegu pigem poliitilise tellimuse täitmise kui objektiivse ja Eesti seadustele tugineva kohtumõistmisega. Presidendi ja riigikohtu esimehe valuline reaktsioon nende arvates üksnes kinnitab sellist veendumust.

Jaak Madison kaitses parteikaaslast

EKRE fraktsiooni liige Jaak Madison asus parteikaaslast sotsiaalmeedias kaitsma. Madison kirjutas, et president kutsus parlamendisaadikut Martin Helmet korrale, kuna tema hinnangul olevat Helme sõnavõtt riigikogu kõnepuldist ohuks põhiseaduslikule korrale ja võimude tasakaalule. Sama väitis riigikohtu esimees Priit Pikamäe.

«Mina aga väidan, et võimude tasakaalu just praegu ei olegi, kuna see tasakaal on väga tugevas kreenis kohtute poole, kes otsustavad isepäiselt hakata seadusi kehtestama ning ümber defineerima «kultuuriruumi», mille ajendil mõisteti Rootsis sõlmitud samasooliste abielu ka Eestis kehtivaks,» leidis saadik ja lisas, et kultuuriruumi mõtestamise tõi ka justiitsminister Urmas Reinsalu välja EKRE arupärimisele vastates.

«Kui sõltumatu parlamendiliige osutab ühele probleemile, kusjuures väga tõsisele ja meie kohtusüsteemi sõltumatust kahtluse alla seadvale, siis võimude lahususe printsiibist tulenevalt ei ole presidendil ega riigikohtu esimehel mõistlik hakata mõjutama rahvalt mandaadi saanud isikute väljendusvabadust,» märkis poliitik.

Madison nõustus siiski, et kasutatavad terminid peaksid jääma viisakuse piiridesse, kuid arvas, et hetkel on sisuline probleem just kohtusüsteemis, mis on oma otsustega tekitanud tõsise kahtluse ja ka ohu Eesti põhiseaduslikule korrale. EKRE poliitik tuletas meelde mullu surnud ja varem USA ülemkohtusse kuulunud Antonin Scaliat: «Kohtunik ei tohiks tegeleda õigusloomega, vaid üksnes kohaldab õigust.»

Eiki Nestor: usun, et keegi ei soovi kohtumõistmist nagu Nõukogude Liidus

Riigikogu esimees Eiki Nestor rõhutas, et Eesti on õigusriik. Selle osaks on sõltumatu kohus, kes langetab otsuseid mitte maailmavaate, vaid kehtivate seaduste alusel.

Ülalmainitu tundub Nestori sõnul niivõrd loomulikuna, et EKRE saadikute varasemad rünnakud sõltumatule kohtumõistmisele pole laiemat huvi äratanud. «Nii on nad rünnanud tulevasi riigikohtu liikmeid selle eest, et need on lubanud olla sõltumatud, mitte EKRE seisukohtadest lähtuvad,» lausus ta.

Nestor tuletas meelde, et Nõukogude Liidus oli partei otsustest lähtuv kohus. Isegi kohtunik ei saanud olla keegi muu kui parteilane. «Ma usun, südamest, et sellist kohtumõistmist enam mitte keegi tagasi ei taha,« lisas Nestor.