Rekordiline rahapesu läbi Eesti – 1,6 miljardit dollarit

Danske Banki peahoone fassaad. Foto: Danske Bank

Ülemaailmne uurivate ajakirjanike rühm koostöös Venemaa ajalehega Novaja Gazeta avaldas esmaspäeval oma kolm aastat kestnud uurimistöö tulemused sellest, kuidas rahvusvahelised pangad pesid 20,8 miljardit dollarit Venemaa raha ja kellest sai lõpuks raha omanik.

Postimehe aktiivsel kaasabil toimunud uurimistöö tulemus ületab Eesti rahapesujuhtumite ajaloos kõik mõeldavad rekordid mitmekordselt. Siinsete prominentsete pankade – loe täisnimekirja pankadest Postimehe paberlehest - kaudu liikus kokku 1,6 miljardit dollarit kriminaalse päritoluga raha.

Lõviosa sellest liikus läbi Danske panga Eesti filiaali, mille reklaamlause „100 protsenti koostööd võrdub 100 protsenti ettevõtlust. Vaata, kuidas saame Sinu ettevõttele kasulik olla.” omandab koodnime „Pesumasin” kandva 32 riigi uurivate ajakirjanike (The Guardian, Süddeutsche Zeitung, Postimees jt.) koostöö valguses täiesti uue ja sisulise tähenduse.

Panga Eesti filiaali juht Ivar Pae tunnistas äsja Postimehele, et neil oli probleeme rahapesu tõkestamise meetmete ja monitooringu süsteemiga. Pae sõnul on pank seetõttu teinud läbi mitmeid muudatusi, mis puudutavad ka organisatsiooni ja juhtkonda. Kas sel põhjusel lahkus 2015. aastal ametist panga varasem juht Aivar Rehe, Pae ei kinnita. Eesti üks tuntumaid tippjuhte Rehe lükkas Postimehega rääkides need seosed igatahes tagasi.

„Pesumasin” paljastati juba 2014. aastal Venemaa uuriva ajakirjanduse lipulaeva Novaja Gazeta poolt, kui selgus, et riigist liikus varjatud pangaarvete kaudu välja tõenäoliselt kriminaalset päritolu 20,8 miljardit USA dollarit.

Ajakirjanduslik uurimistöö paljastas, kuidas see raha liikus Venemaalt esmalt 112 Ida-Euroopa panka ja sealt edasi üle maailma. Raha jälgi ajanud uurivad ajakirjanikud jõudsid järeldusele, et suures osas jõudis see lõpuks ehitus-, insener-, IT ja pangandusettevõtteid omavate Venemaa ärimeesteni.

Need on Vene võimudega tihedalt seotud ärimehed, kelle puhul õnnestub tõendada nende üüratuid kulutusi luksusautodele, erakoolidele, karusnahkadele ja mitmele muudele luksuskaupadele.

Sama juhtumiga on juba aastaid maadelnud Moldova, Läti, Suurbritannia ja Venemaa uurimisorganid, kuid katsed tuua juhtunu eest vastutavad isikud kohtu ette põrkuvad Venemaa ametnike vastuseisule.

„Pesumasinasse” sattunud raha liikus Venemaalt välja läbi riiulifirmade, mille tegelikke omanikke pole võimalik tuvastada. Osa rahast saadi Venemaal riiklike tellimustega seotud pettustest, lisaks tolli- ja maksupettustest. See on raha, mille eest pidi parandatama Venemaal teid ja sadamaid või kaas ajastama meditsiiniteenuseid. Selle asemel jõudis see raha hoopis Moldova panka.

„Pesumasina” teises otsas jõudis puhtaks pestud raha Venemaal puhtasse luksusesse – näiteks erinevate rokkbändide kontserttuure Venemaal. Samuti rahastati Poola valitsusvälist organisatsiooni, mis tegeles Euroopa Liidu vastase agenda levitamisega. Selle juht on praeguseks vahistatud süüdistatuna Venemaa kasuks spioneerimises.

„Pesumasinast” läbi käinud rahast said pahaaimamatult osa mitmed rahvusvaheliselt tuntud firmad, kellelt erinevaid teenuseid osteti. Näiteks Lõuna-Korea elektroonikahiid Samsung, Rootsi telekomitootja Ericsson, tööriistatootja Black ja Decker jt. Näiteks USA-s sai 500 000 dollarit ettevõte, mis renoveeris president Donald Trumpi golfiväljakut. Jaapani korporatsioon Hitachi Austrias sai 576 000 dollarit aga tänu Venemaa kriminaalse ärimehe Sergey Magini juhitud Briti kompaniile.

„Pesumasina” autorid lõid Suurbritannias, Küprosel ja Uus-Meremaal kokku 21 kompaniid, mida juhivad variisikud ja mille kaudu raha liigutati. Raha väljavõtmiseks loodi hulljulge eksitussüsteem, kui neis kompaniides tekitati fiktiivne võlgnevus kellelegi, misjärel Moldova kohus andis korralduse kanda see raha kohtu poolt kontrollitud pangaarvele.

Neid kontosid haldas Moldovas Moldindconbank, kus pettusega seotud firmadel kontod juba ees avatud olid. Üsna varsti pärast kohtu korraldusi ujutati Moldova pank Venemaalt pärit rahaülekannetega üle, misjärel kaheksa miljardit dollarit otsejoones maailma eri otstes ära kulutati.

Peaaegu 13 miljardit liikus aga Läti panka TrastaKomercbanki. Euroopa Liidus asuvat Läti panka oli „pesumasinas” vaja selleks, et raha edasiliikumisel ei tekiks Euroopas üleliigseid küsimusi. Lätist edasi kantuna oli see muude Euroopa pankade silmis juba „puhas” raha.

Kokku tegid uurimise all olnud 21 kompaniid ajavahemikus 2011-2014 neisse kahte Läti ja Modlova panka 26 746 väljamakset. Nii jõudis raha lõpuks maailma 96 riiki, läbides peaaegu kõiki maailma tuntumaid pankasid – HSBC, Still, Deutsche Bank, Bank of America, Emirates NBD Bank, Danske Bank jt.

Raha saanud firmad teatasid nendega tagantjärgi ühendust võtnud uurivatele ajakirjanikele, et nad pole oma töös midagi valesti teinud, sest nende Vene kliendid just nii äris käituvadki. Samas möönavad kompaniid, et on koostöö nende Vene klientidega nüüdseks lõpetanud.

Nn „vene klientide” jälgi ajades jõudsid ajakirjanikud ärimeesteni, kellel on lähedased sidemed Vene võimuladvikuga. Näiteks Alexey Krapivinit peetakse president Vladimir Putini siseringi inimeseks. Samuti Georgy Gens, kellele kuulub Venemaa suurim IT kaupade importiv Lanit grupp. See nimekiri jätkub.

Uurimistöö „Pesumasin” näitab ilmekalt, kuivõrd võimetu on maailma pangandussüsteem hoidmaks ära massiivset kuritegeliku raha liikumist. Pankade esindajad õigustavad seda väitega, et nende Venemaa koostööpartnerid pole raha päritolu selgitamisel kuigi abivalmid. Uurimise alla sattunud Moldova pank süüdistas ajakirjanikke algselt nendevastases laimukampaanias, kuid pidi eelmisel aastal uksed sulgema seoses rahapesuvastaste võitluse nõuete mittetäitmisega.

Rahaülekannetega seotud 16 kohtunikku ja nüüdseks suletud panga seitse ametnikku said Moldovas korruptsioonisüüdistuse. Neli kohtunikku neist on praeguseks süüdi mõistetud. Kogu rahapesu operatsiooni taga nähakse Venemaa eriteenistuse FSB huvisid.