Täna öösel lahkus meie hulgast esimene taasiseseisvumisjärgne Eesti kaitseväe juhataja kindral Aleksander Einseln, teatas kaitseväe peastaap.
Galerii: kindral Aleksander Einseln elu ja töö sõnas ja pildis (8)
Kaitseväe nimel avaldas kindral Einselni lähedastele kaastunnet kaitseväe juhataja kindral Riho Terras.
«Tema panust taastatud kaitseväe ülesehitamisel on raske üle hinnata, ta tõi oma juhtimisstiiliga kaitseväkke lääneliku suhtumise ja mõtlemise. Ta hakkas meie ohvitsere ja allohvitsere saatma vaba maailma õppeasutustesse õppima. See kõik valmistas meid ette liitumiseks NATOga,» ütles kindral Terras.
Kaitseväe juhataja sõnul mõistis kindral Einseln suurepäraselt vajadust ja suunas Eesti kaitseväelaste osalemist välisoperatsioonidel.
Eelmise aasta veebruaris ütles Einseln Arterile, et ta planeeris pühendada sünnimaale kaks aastat. «Ja arvasin, et sellest peaks piisama, et kaitseväe ülesehitamine õigetele rööbastele suunata. Reaalsus on aga see, et tulin ja jäin.»
Kindral Aleksander Einseln sündis 25. oktoobril 1931 Tallinnas. Ta lahkus koos emaga Eestist 1944. aastal Saksamaale ja elas alates 1949. aastast Ameerika Ühendriikides. Aastatel 1951-1985 teenis ta Ühendriikide relvajõududes ning osales Korea ja Vietnami sõjas. 1993. aastal naasis kindral Einseln Eestisse ja teenis kaitseväe juhatajana 1993. aasta maist kuni 1995. aasta detsembrini.
Johannes Kert: kindral Einseln oli idealist
Kaitseväe endise juhataja, kindralleitnant Johannes Kerdi sõnul oli kindral Aleksander Einseln idealist, kuid just idealistid ongi need, kes algatavad uusi tegevusi ja tänu kellele tekivad uuendused.
«Einselni üks tähtsamaid panuseid oli väga terava rahvusvahelise tähelepanu tõmbamine Eestile ja kogu Baltikumile tervikuna, » ütles Kert Postimehele.
Ta märkis, et Einselni tulek Ameerika Ühendriikidest Eesti kaitseväe juhataja kohale oli väga ebatavaline samm. «Ta jäi sellega USA ohvitseri pensionist ilma, kuna nii juhtub kõigi välisriikide relvajõudude teenistusse asuvate USA sõjaväelastega. See kõik räägib temast, kui vaprast mehest. Ta tui esivanemate maale tagasi, kui selleks oli võimalus ja ei soovinud tingimata selle eest midagi vastu saada,» rääkis Kert.
Kerdi sõnul meenub talle Einselniga seoses kõige rohkem tema suhtumine inimestesse. «Ta tegi kõigile selgeks, et inimesed ei ole ressurss, vaid neisse tuleb suhtuda väga hoolivalt, kuna inimeste tahtest ja ettevalmistusest sõltub põhimõtteliselt kõik,» lausus ta.
Aleksander Einseln oli Johannes Kerdi eelkäija kaitseväe juhataja kohal. Pärast seda, kui Einseln 1995. aasta lõpus kaitseväe juhataja kohalt lahkus, asus samale kohale Kert.
Kert puutus kaitseväe juhataja kindral Aleksander Einselniga tihedalt kokku ka viimase kaitseväe juhataja ametisoleku ajal, kuna Kert oli samal ajal Kaitseliidu ülem.
Tarmo Kõuts: kindral Einseln tõi kaitsejõududesse lääneliku maailmavaate
Kaitseväe endise juhataja, viitseadmiral Tarmo Kõutsi sõnul oli kindral Aleksander Einseln Eesti kaitseväe ülesehitamisel teerajaja ning just tema tõi kaitsejõududesse lääneliku maailmavaate.
Kõuts ütles Postimehele, et iseseisvuse taastamise järgne esimene kaitseväe juhataja Aleksander Einseln oli ohvitser, kes oli erinevalt paljudest enamikest tolleaegsetest Eesti ohvitseridest üles kasvanud lääne ühiskonnas
«Esimesel on alati teerajaja missioon ja Aleksander Einseln käitus nagu sümbol ja see tähendas, meile värsketele Eesti ohvitseridele palju. Ma mäletan tema läbi viidud üritusi Tallinnas Õpetajate majas, kus ta korraldas kaitseväe ohvitserkonnale vastuvõtte, näidates meile ette ohvitserlikku etiketti,» rääkis Kõuts.
Ta lisas, et Einseln oli kaitseväe jaoks oluline ka järjepidevuse mõttes, kuna ta lahkus teismelisena Eestist, teenis Ameerika Ühendriikide armees ja tuli Eestisse tagasi.
Kõuts meenutas, et ta lävis ka isiklikult Aleksander Einselniga päris palju. Einselni kaitseväe juhatajana tegutsemise ajal oli Kõuts piirivalveameti peadirektor.
«Ta külastas sageli piirivalveameti peastaapi, mis asus Toompeal Komandandi majas. Me vahetasime küllalt palju mõtteid erinevatel teemadel. Inimlikus plaanis suhtlesin temaga päris palju,» lausus Kõuts.
«Kindral Einseln andis oma panus kaitsejõududude ülesehitamisse nii hästi kui suutis. Olukord oli sel ajal kui mitte segane, siis ikkagi välja kujunemata. Einseln toetas piirivalve sõjalise võimaluse väljaarendamist ja seda põhjusega, sest ka toona oli piiritagune olukord meie jaoks tihti päris ärevust tekitav,» lisas ta.
Tsahkna: me jääme Einselnile alatiseks tänu võlgu
Kaitseminister Margus Tsahkna sõnul jääb kaitsevägi alatiseks tänu võlgu Aleksander Einselnile, kes tuli taasiseseisvumise järel Eestisse tagasi, et oma teadmiste ja kogemustega Eesti riiki ning riigikaitset uuesti üles ehitada.
«Kindral Einseln tuli Eestisse tagasi oludes, kus kogu riik vajas ülesehitamist, sealhulgas ka kaitsevägi, mida kindral Einseln juhtima asus. Ka keerulistel aegadel uskus ta, et Eesti tõsiseltvõetava riigikaitse ülesehitamine on võimalik ja täna me teame, et kindral Einselnil oli õigus,» ütles Tsahkna.