Koalitsiooni toetus on pärast ametisse astumise järgset kõrgseisu langenud

Võimuparteide juhid Jevgeni Ossinovski (SDE), peaminister Jüri Ratas (Keskerakond) ja Margus Tsahkna (IRL) valitsuse pressikonverentsil. Foto: Liis Treimann

Kolme koalitsioonierakonna toetus on alates Keskerakonna esimehe Jüri Ratase juhitava valitsuse ametisseastumist vähenenud alla 50 protsendi, mis on seotud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu toetuse vähenemisega.

Novembris valitsuse moodustanud Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) toetus kokku oli nii novembris kui ka detsembris 52 protsenti. Veebruaris oli koalitsioonierakondade toetus 49 ja märtsis 47 protsenti, selgub Postimehe tellitud Kantar Emori värskest uuringust.

Kantar Emori uuringujuhi Aivar Voogi sõnul on pikemaajalises trendis mõnevõrra langeva trendiga SDE ja IRL ning vastupidises suunas liigub Reformierakonna ja EKRE reiting. «Eelnevast tulenevalt jätkab valitsuskoalitsiooni summaarne reiting langust ehk nüüd märtsis 47 protsenti,» ütles Voog.

Ta lisas, et praeguse valitsuskoalitsiooniga on enam rahul suurte linnade keskmise sissetulekuga elanikud. «Kõige enam võiksid praeguse valitsusega rahul olla mitte-eestlased, kelle hulgas ületab koalitsiooni summaarne reiting 90 protsenti,» ütles Voog.

Mitte-eestlaste toetus Keskerakonnale tõusis ja toetus sotsidele langes märgatavalt

Võrreldes veebruariga on märgatavalt tõusnud mitte-eestlaste toetus Keskerakonnale ja langenud toetus sotsidele.

Veebruaris toetas Keskerakonda mitte-eestlastest valijatest 72 ja märtsis juba 77 protsenti valijatest. Samal ajal langes mitte-eestlaste toetus sotsidele kuu ajaga 20 protsendilt 14le.

Teiste parlamendierakondade toetuses mitte-eestlaste seas kuu ajaga olulisi muudatusi ei olnud. Sisuliselt on sotsid kaotanud osa mitte-eestlaste hääli Keskerakonnale.

Reformierakonna toetus on jõudnud Keskerakonnale järele

Märtsis oli Eesti populaarseim erakond jätkuvalt Keskerakond, kuid opositsioonis olev Reformierakond on valitsuse juhtparteile toetuses järgi jõudnud.

Keskerakonda toetas märtsis 27 protsenti valimisealistest Eesti kodanikest, sama suur toetajaskond oli erakonnal ka veebruaris. Teisel kohal oleva Reformierakonna toetus oli märtsis 26 protsenti, võrreldes veebruariga on partei toetajaskond ühe protsendipunkti võrra suurenenud.

«Jätkuvalt juhivad erakondade reitingute edetabelit võrdsel positsioonil Keskerakond ja Reformierakond. Kui vaadata tulemusi kümnendkoha täpsusega, siis nende erakondade reitingute vahe on vaid 0,3 protsenti,» ütles Voog.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) toetus kahanes võrreldes veebruariga 16 protsendilt 15le.

Neljandal kohal on Konservatiivne Rahvaerakond, kes suutis kuuga oma toetust ühe protsendipunkti võrra kasvatada – 13 protsendilt 14le.

Vabaerakonna toetus on püsinud kuu jooksul muutumatuna – nii veebruaris kui ka märtsis oli partei toetus 10 protsenti.

Parlamendierakondadest on kõige väiksema toetusega Isamaa ja Res Publica Liit (IRL), kelle toetus on kuuga kahanenud seitsmelt protsendilt kuuele.

Politoloog Tõnis Saarts ütles Kantar Emori uuringu tulemusi kommenteerides, et need kinnitavad pikemaajalisi trende alates novembrist, kus IRL ja SDE on hoolimata väiksest hüppest vahetult pärast koalitsiooni moodustamist pigem toetust kaotanud ning Keskerakond toetust võitnud.

«Tundub, et Keskerakonna valijad tunnevad, et on praeguse koalitsiooni poliitikatest kõige enam võitnud ja IRLi ja SDE toetajad ei leia, et see koalitsioon oleks niivõrd tugevalt nende nägu,» ütles Saarts.

Tema sõnul on see paratamatu, et peaministripartei toetus on reeglina kõrgem kui tema koalitsioonipartnerite oma, seda vähemalt vahetult pärast koalitsiooni moodustamist. Saarts lisas, et ka peaministri enda toetus on üsna kõrge. «Situtsioon võib muutuda mõne aasta pärast, kui Ratas ei ole enam nii populaarne,» ütles ta. «Võimalik, et siis võib IRLi ja SDE Keskerakonna varjust enam esile tõusta, juhul kui see koalitsioon muidugi kauem püsib.»

Saarts ütles, et sotsiaaldemokraatide toetus on languses olnud juba mõnda aega. «Eks sotsiaaldemokraatidel ongi raske end selles koalitsioonis kuidagi eristada nii enda potentsiaalsete valijate kui praeguste toetajate jaoks,» sõnas ta.

Taavi Rõivase valitsuses vastustas sotsiaaldemokraadid mitmeid paremkoalitsiooni poliitikaid, olid justkui mässaja kuvandiga ja olid seetõttu ka rohkem nähtaval. Praegune koalitsioon, kus peapartneriks on Keskerakond, kellega SDE arusaamad sotsiaalmajanduslikes poliitikates suuresti ühtivad, on sotsiaaldemokraatidel Saatsi hinnangul raske silma paista. «Sotsiaaldemokraatidel on raske näidata, et mõningad positiivsed sammud, mida koalitsioon on astunud, on just tänu neile, mitte tänu Keskerakonnale.»

Uuringust ilmnes, et Keskerakond on toetust võitnud nii eestikeelsete kui venekeelsete küsitletute seas. Saarts ütles, et kartus, mida toodi välja enne võimuvahetust Keskerakonnas, kui Savisaar asendati Ratasega, et venekeelne valijaskond hülgab Keskerakonna, ei ole vähemalt tänase seisuga paika pidanud. «Pigem vastupidi, Keskerakond on venekeelsete inimeste toetust juurde võitnud.»

«Kui venekeelsetel valijatel on valida kahe suhteliselt sarnase vasakpoolse erakonna vahel, kes mõlemad on nüüd ka koalitsioonis, siis kahtlemata nad toetavad harjumuspäraselt pigem Keskerakonda, kes on ka väga selgelt öelnud, et nemad seisavad venekeelsete valijate huvide eest,» ütles Saarts. «Sotsiaaldemokraatlik Erakond sellist signaali kunagi andnud ei ole.»

Kantar Emor küsitles 3.- 13. märtsil kokku 884 valimisealist kodanikku vanuses 18-74-aastat.

Uuringus osalejad pidid vastama küsimusele: «Kui homme toimuksid riigikogu valimised ja sinna kandideeriksid järgnevad erakonnad, siis kelle poolt Te hääletaksite? Valida ainult üks.»

Erakondade reitinguprotsendid näidatud nendest, kellel on erakondlik eelistus, seega «ei oska öelda» vastanute protsent elimineeritakse. Märtsis oli  «ei oska öelda» vastanute osakaal 26,5 protsenti. Uuringu maksimaalne statistiline viga on kolm protsenti.

Andmete näitamise viis muudab erakondade reitinguprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. Uuringu andmed võimaldavad näha erakondade võimalikku osakaalu riigikogus, kui valimised oleks toimunud uuringu küsitlusperioodil ja esitatud kandidaatide valikuga.