Järgmist presidenti võib riigikogu asemel valima hakata valimiskogu

Mullu kogus Siim Kallas valimiskogus küll enim ehk 138 häält, kuid presidendiks selle tulemusega ei saanud. Foto: Erik Prozes

Presidendivalimiste süsteemi muudatusi arutav koalitsiooni töörühm kaalub põhiseaduse muudatust, mis kaotaks kolm esimest valimisvooru riigikogus ja annaks presidendi valimise ülesande otse valimiskogule.

Ühe muudatusena arutab töörühm ka presidendi ametiaja pikendamist viielt seitsmele aastale. Kui praegu lubab põhiseadus presidendil järjest ametis olla kuni kaks ametiaega ehk kokku kõige rohkem 10 aastat, siis ettepaneku kohaselt peaks ta piirduma ühe seitsmeaastase ametiajaga.

Presidenti hakkaks edaspidi valima valimiskogu, kuhu kuuluvad riigikogu liikmed ja kohalike volikogude esindajad. Keskerakondlase Peeter Ernitsa sõnul jõuti praegu arutlusel oleva lahenduseni siis, kui selgus, et presidendi otsevalimine, mille eest Keskerakond on aastaid seisnud, ei leia Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu koalitsioonis toetust.

Koalitsioonierakondade esindajad on nüüdseks kokku leppinud, et kuigi haldusreformi tõttu väheneb järsult omavalitsuste arv, ei tohi volikogude esindajate osakaal valimiskogus väheneda. Volikogudest pärit valijamehi peab valimiskogus praeguse kokkuleppe kohaselt olema vähemalt kaks kolmandikku, võib-olla isegi rohkem.

Ernits ütles töörühma tänase koosoleku järel Postimehele, et esialgse kava kohaselt saaks valimiskogu presidenti valida maksimaalselt viies valimisvoorus, mis toimuksid kolme päeva jooksul ehk reedest pühapäevani, kusjuures esimeses voorus saaks üles seada kuni viis kandidaati. Iga vooruga jääks kandidaate vähemaks, sest kõige vähem hääli saanud kandidaat langeks välja.

Valged sedelid kaotaksid oma jõu

Kui praegu on riigikogus presidendi valimiseks vaja kahe kolmandiku ehk vähemalt 68 saadiku toetust, valimiskogus aga hääletamisest osavõtnute enamust, siis tulevikus võib presidendiks saada kandidaat, kes saab viimases voorus oma vastaskandidaadist lihtsalt rohkem hääli.

«Kui see plaan käiku läheb, siis tulevased presidendid ei pea enam hüppama üle kahemeetrise lati, vaid piisab 1.60st,» ütles Ernits, kelle sõnul kaotaks muudatustega mõtte ka tühjade või rikutud sedelitega manipuleerimine. Samas rõhutas ta korduvalt, et ettepanekud on alles arutelufaasis.

Töörühma kuuluv riigikogu esimees, sotsiaaldemokraat Eiki Nestor ütles koalitsiooni plaane selgitades, et kui mulluste presidendivalimiste järel jäi kõlama ettepanek, mille kohaselt võiks valimiskogus presidendiks saada kandidaat, kes kogub enim hääli, siis sisuliselt tähendaks see konsensusnõudest loobumist.

Ta sõnas, et kui seada eesmärgiks president valimiskogus igal juhul ära valida ja loobuda hääletanute enamuse nõudest, siis muutuvadki veel kõrgema nõudega riigikogu voorud, kus oleks vaja vähemalt kahe kolmandiku saadikute toetust, mõttetuks. «Keegi ei hakkagi sel juhul riigikogus kandideerima,» märkis ta ning lisas, et parlamendivoorudest loobumine näib küll riigikogult võimu äravõtmisena, kuid teisalt jääb parlamendi prestiiž alles.

Samas ütles ka Nestor, et muudatused on praegu alles idee staadiumis ja paljud detailid on veel kokku leppimata. Tema sõnul kaasatakse ettepanekute arutamisse eksperdid ning asutakse otsima neile ka opositsiooni toetust. Seejärel saab lõplikult otsustada, kas ja kuidas on võimalik põhiseadust muuta – ainult koalitsiooni häältest selleks igal juhul ei piisa.

Valimiskogu eelistas algul ka Põhiseaduse Assamblee

Küsimus, kes peaks presidenti valima, põhjustas vaidlusi juba Põhiseaduse Assamblees, kus pakuti välja nii otsevalimised kui valijameeste süsteem. Assamblee leidis, et otsevalimine ei sobiks parlamentaarse riigikorraga, sest võimaldaks presidendil tugevale mandaadile toetudes oma pädevust teiste riigiorganite arvel laiendada, ning avaldas alguses toetust presidendi valimisele valimiskogus, mis pidi koosnema riigikogu liikmetest ja sajast omavalitsuste esindajast.

«Hiljem pooldas assamblee presidendi valimist riigikogus, mida tingisid reaalpoliitilised argumendid. Näiteks ei soovitud, et riigipea valimistel osaleksid kaudselt mittekodanikud, kes osalevad volikogude valimistel. Üks argument oli ka kohalike omavalitsuste volikogude suurem poliitiline inerts ehk väiksem valimisolek muudatusteks. Lõpuks ühendati kompromissina mõlemad valimisviisid,» kirjutas 2012. aastal põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, mille kohaselt anti prioriteet parlamendile.

Praegu valibki presidenti kõigepealt riigikogu ning valimiskogu kutsutakse kokku alles siis, kui parlamendis ei anna presidendi valimine tulemust. Riigikogus toimub maksimaalselt kolm ja seejärel valimiskogus vajadusel veel kuni kaks valimisvooru, kusjuures mõlemas kogus pääsevad viimasesse vooru vaid kaks enim hääli saanud kandidaati.

Eelmisel aastal nurjusid presidendivalimised nii riigikogus kui 335-liikmelises valimiskogus, mistõttu kandusid valimised esmakordselt tagasi parlamenti. Riigikogu valis toona Euroopa Kontrollikojas töötanud Kersti Kaljulaidi presidendiks 3. oktoobril 81 häälega.

Põhiseaduse kommenteeritud väljaande autorid nägid sellist võimalust ette juba varem. Nende sõnul rakendatakse parlamentaarse riigikorraldusega riikide valimiskogudes esimestes voorudes üldiselt kõrgendatud häälteenamuse nõuet, et stimuleerida poliitilisi jõude koostööle, samas kui Eestis kehtib valimiskogu mõlemas voorus ühesugune nõue: presidendi valimiseks on vaja hääletamisest osa võtnud valimiskogu liikmete häälteenamust.

«Teises hääletusvoorus sama nõude säilitamisel ei ole välistatud võimalus, et kumbki kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, eriti kui mõjukamate poliitiliste jõudude poolt esitatud kandidaate oli esimeses voorus kaks. Enama arvu kandidaatide puhul on võimalik valimiste blokeerimine vähemuse poolt nn tühjade sedelitega. Võib tekkida olukord, et presidendi valimine jõuab tagasi riigikokku,» kirjutasid nad 2012. aastal ja avaldasid arvamust, et teises voorus võiks valituks osutuda kandidaat, kes saab rohkem hääli.

Järgmised presidendivalimised toimuvad Eestis 2021. aastal.