Haigekassa juhi soov poliitikutele: otsustage ära

Eelmisel suvel nõudsid mitmed poliitikud haigekassa juhi Tanel Rossi väljavahetamist, kuna haigekassa miinus oli erakordselt suur. Foto: Liis Treimann

Juba aastaid on eksperdid rääkinud, et Eesti senine rahastamissüsteem (13% sotsiaalmaksust laekub haigekassale) ei suuda praegust tervishoiusüsteemi üleval pidada. Eelmisel aasta tavatult suure ülekulu tõttu meediaturmtule alla sattunud haigekassa juht Tanel Ross soovib, et poliitikud otsustaksid lõpuks ära, kuidas meditsiini edaspidi rahastatakse.

Haigekassa juhatuse esimehe Tanel Rossiga viimati kohtudes palusin tal nimetada kolm head muudatust, mis Eesti tervishoidu sel aastal ees ootab. Vastuseks oli väga pikk paus.

«Vajab läbimõtlemist, mida meie ravikindlustus võib lubada ja mis on hea,» ütles Ross pärast pikka mõtlemist. Esimese positiivse muudatusena nimetas ta tervisekeskuste rajamise. Teisena hambaravihüvitise kehtestamise.

Kolmandat positiivset muudatust ta välja ei toonud. «Kõige keerulisem on asi eriarstiabiga, kus on kättesaadavuse probleem,» tunnistas Ross, kelle sõnul on haigekassa jaoks kõige olulisem, kuidas valitsus ja riigikogu lepivad kokku tervishoiu rahastamise pikemas perspektiivis. «On ikka ülioluline, millises mahus ühist ravikindlustust me endale lubame ja kuidas selle tulevik välja näeb. Ja kas see on rahaliselt kestlik.»

Rossi sõnul on haigekassa juhtkonnale väga oluline, et oleks kokkulepitud kindlad põhimõtted pikemaks ajaks. «Kõige keerulisem oleks olukord, kus igal aastal hakkame otsustama, et nüüd saate 10 miljonit, siis 200 miljonit ja siis null eurot,» tunnistas ta.

Rossi kinnitusel oleks selline olukord kõige problemaatilisem, sest nii ei ole võimalik planeerida ravimahtu ei haiglatel ega haigekassal. «Ka otsus, et [tervishoiu rahastamiseks] jääb 13 protsenti sotsiaalmaksust, on lahendus. Siis ma vähemalt tean, mida edasi teen,» tõdes ta.

Haigekassa jaoks oleks Rossi sõnul ideaalne järgmise nelja kuni kuue aasta jooksul suurendada rahastamist. «Oluline on ühiskondlik kokkulepe, mis kestab kauem kui ühe aasta,» rõhutas ta.

Kuigi palganumbrites jõudsid haiglad ja arstid üksmeelele, jäi kollektiivleping sõlmimata, kuna lepingu lisast jäi välja lause eriarstiabi parema rahastamise kohta kuni aastani 2020. Töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski kinnitusel esitab ta 2. märtsil valitsusele ettepaneku, kuidas leida tervishoidu rohkem raha. Reformierakondlasest peaministri Taavi Rõivase valitsusele tegi Ossinovski ettepaneku, et riik hakkaks maksma sotsiaalmaksu pensionäride eest. Toonane valitsus seda ettepanekut süvitsi ei kaalunud.

Tasub teada

Haigekassa tänavune eelarve on 1,1 miljardit ning lõviosa sellest moodustab töötavate inimeste palgast laekuv 13 protsenti sotsiaalmaksu. Riik tasub sotsiaalmaksu töötute ja lastehoolduspuhkusel olevate inimeste eest. Kuna Eestis on solidaarne tervisekindlustus, siis lapsi ja eakaid ravitakse töötavate inimeste sotsiaalmaksust laekunud summa eest.