Eesti kavatseb osta Lõuna-Korealt 12 liikursuurtükki

Lõuna-Korea liikursuurtükk K9 Thunder ehk Kõu. Foto: AFP / Scanpix

Eesti alustab Lõuna-Koreaga läbirääkimisi vähemalt 12 liikursuurtükki K9 Thunder ostmiseks, kava järgi jõuavad Samsungi gruppi kuuluva relvatootja Hanwha Techwin toodetavad liikursuurtükid siia 2021. aastal.

Eesti alles hakkab Lõuna-Koreaga liikursuurtükkide ostu asjus läbirääkimisi pidama. Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras sõidab järgmisel nädalal Lõuna-Koreasse Souli, kus ta sõlmib liikursuurtükkide hankeks ühiste kavatsuste lepingu.

Kaitsevägi ja kaitseministeerium võtavad Eestis liikursuurtükkide nimena kasutusele K9 Kõu.

Kaitseminister Margus Tsahkna sõnul loodab Eesti soomlastega teha hiljem koostööd liikursuurtükkide hooldamisel ja tehnilisel teenindamisel. Samuti on võimalikud ühised laskemoonahanked.

«K9 Kõu suurendab meie suurtükiväe lahinguvõimet hüppeliselt. Liikursuurtükkide eelis moodsal lahinguväljal on manöövrivõime, tuleavamise kiirus ja meeskonna soomuskaitse. Nüüdisaegsel lahinguväljal on elektrooniliste vahendite, suurtükiväeradarite ning droonidega üsna kiiresti võimalik määrata vastase suurtükkide tulepositsioon ning suruda maha suurtükiväe tuletoetus lahingut pidavale jalaväele,» ütles kaitseminister.

K9 Kõu liikursuurtükid on suudavad tule avada maksimaalselt 40 kilomeetri kauguselt ning neil kulub tule alustamisest kuni positsioonilt lahkumiseni minimaalselt 50 sekundit, mis teeb nende tulega mõjutamise või hävitamise äärmiselt keeruliseks. «Suurtüki meeskond on turvaliselt soomuskatte all varjul, mis suurendab oluliselt suurtükiväelaste kaitstust,» ütles Tsahkna.

Kuna läbirääkimised on alles algamas, ei saa Tsahkna sõnul praegu veel öelda, kas millised sissetöötatud relvasüsteemid Eesti soovib osta. «Seda me alles hakkame läbi rääkima. Praegu ei saa me detailidest avalikult rääkida,» ütles Tsahkna.

Tuliuue K9 hind koos käibemaksuga on umbkaudu kuus miljonit eurot tükist. Eesti kavatseb hankida tehinguga hea hinnaga vähekasutatud liikursuurtükid.

Kaitseminister märkis, et liikursuurtükkide hange on osa pikaajaliselt planeeritud soomusmanöövervõime arengust. Liikursuurtükid suudavad lahinguväljal sammu pidada Hollandilt ostetud jalaväe lahingumasinate CV09035 ja liitlaste tankidega.

Suurtükiväe inspektor kolonelleitnant Kaarel Mäesalu märkis, et liikursuurtükid K9 Kõu on maailma mastaabis head relvad ja neid peetakse maailma kolme parima liikursuurtüki hulka kuuluvaks.

«K9 Kõu on välja arendatud 1990. aastatel ning esimene seda tüüpi liikursuurtükk valmis aastal 1999. Korealaste põhieesmärk oli K9 väljaarendamisel see, et relvasüsteeme sobiks nende ajateenijate väljaõppeks. Kuna ka Eesti sõjalise riigikaitse üks aluseid on ajateenistusel põhinev reservarmee, sobib see relv hästi ka meile,» rääkis Mäesalu.

Ta märkis, et selliste liikursuurtükkide kasutusiga on vähemalt 30 aastat.

Liikursuurtükke on nii ratastel kui ka roomikutel. Mäesalu sõnul valis Eesti roomikutel liikuvad liikursuurtükid, kuna need tõstavad relvasüsteemide maastikuläbivust, mis on Eestis oluline, sest meie maastik ja teedevõrk ei ole võrreldav Kesk-Euroopaga.

Lõuna-Korea kliima on sarnane Eestile, seetõttu on liikursuurtükid testitud Eestile sarnastes tingimustes, nii külmal talvel kui ka soojal suvel.

K9 Kõu on Eestisse oludesse sobiv ka seepärast, et relvasüsteem kasutab NATO standarditele vastavalt laskemoona. Eesti ei pea pärast liikursuurtükkide ostmist hakkama laskemoona hankima Lõuna-Koreast, vaid lähiriikidest, kes valmistavad NATO standarditele vastavat laskemoona. Liikursuurtükis saab kasutada ka praegu Eesti kaitseväes kasutatavate haubitsate FH70 laskemoona, mis on mõeldud 155-millimeetrise kaliibriga relvasüsteemidele.

Roomikutel liikuv masin suudab maastikul kiiresti liikuda, masina kiirus on 65 kilomeetrit tunnis. K9 meeskond on viieliikmeline. Relvasüsteemil on automaatne laadimine, mis võimaldab meeskonnal lihtsamalt tegutseda.

Kaitsevägi ei ole veel otsustanud, mis saab pärast liikursuurtükkide kohalejõudmist praegu kasutusel olevatest 155-millimeetrise kaliibriga haubitsatest FH70. Kaitsevägi analüüsib seda teemat ja langetab otsuse hiljem. Kui uued liikursuurtükid saavad hakkama viieliikmelise meeskonnaga, siis FH70 meeskonda kuulub kaheksa inimest.

Liikursuurtüki K9 Thunder tehnilised andmed

Kaal: 47 tonni

Erisurve maapinnale: alla 1 kg/cm2

Pikkus/laius/kõrgus: 12,28/3,5/2,75 meetrit

Mootori võimsus: 750 kW/1000 hj

Võimsuse/kaalu suhe: 21,3 hj/t

Kiirus: 65 km/h

Sõiduulatus: 360 kilomeetrit

Kaliiber: 155 millimeetrit

Laskekaugus: 40 kilomeetrit

Laadimine, suunamine: automaatne

Esimese relvasüsteemi valmimisaasta: 1999

Meeskond: 5 meest

K9 Thunderi seeriatootmine jätkub, alates 1999. aaastast on Hanwha Techwin tootnud üle 1000 liikursuurtüki.

Kaitsevägi kasutab praegu haubitsaid FH70. Foto: kaitsevägi. Foto: Internet

Kaitseväe arengukava järgi arendab Eesti lähiaastatel välja soomusmanöövervõimekuse. Arengukava esimeses etapis ostis Eesti Hollandilt 44 jalaväe lahingumasinat CV9035. Esimesed lahingumasinad jõudsid Eestisse mullu oktoobris, lepingu järgi jõuavad viimased sõjamasinad Eestisse 2018. aastaks.

Jalaväe lahingumasin on maastiku suure läbimisvõimega, roomikutel, kõrge soomuskaitsega ja suure tulejõuga. Jalaväe lahingumasinad annavad kaitseväele võimekuse pidada lahingut avatud maastikul.

Soomusmanöövervõimekuse järgmises etapis ostabki Eesti kaitseväele liikursuurtükid. Tegu on väga mobiilsete suurtükkidega, mis kasutavad liikumiseks roomikveermikul põhinevaid sõjamasinaid. Liikursuurtükke kasutatakse tänapäeval üldjuhul kaudtuletoetuseks.

Soomusmanöövervõimekuse täielikuks väljaarendamiseks peaks kaitsevägi ostma ka tankid.