/nginx/o/2016/02/05/5013215t1hacdb.jpg)
Tallinna halduskohus rahuldas esmaspäeval Eestisse samasoolise partneri juurde elama asuda sooviva ja selleks elamisluba taotlenud, kuid politsei- ja piirivalveametilt (PPA) keelduva otsuse saanud naise kaebuse ja otsustas, et amet peab elamisloataotluse uuesti üle vaatama.
Inimõiguste keskuse teatel on Eesti kodanik Kristiina ja Ameerika Ühendriikide kodanik Sarah olnud Ameerika Ühendriikides sõlmitud ametlikus abielus alates 27. oktoobrist 2015 ja nüüd soovivad nad luua ühise kodu Eestis. «Teadupärast on abikaasal õigus taotleda oma partneri juurde elama asumiseks elamisluba. Kahjuks keeldus Eesti politsei- ja piirivalveamet Sarah'le elamisloa andmisest põhjendusega, et nende silmis ei ole Kristiina ja Sarah abielus,» märkis keskus.
Naised vaidlustasid PPA otsuse Tallinna halduskohtus, mis otsustas sel esmaspäeval kaebuse rahuldada ning kohustas politsei- ja piirivalveametit tegema ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tähtajalise elamisloa taotluse osas uue otsuse.
Probleemile on varem tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler Ülle Madise, kelle ettepanekut asuda välismaalaste seadust muutma toetas riigikogu juba eelmise aasta aprillis. Muudatust ei ole põhiseaduskomisjon siiski algatanud.
Politsei- ja piirivalveamet väitis kohtus, et Kristiina elukoht enne abiellumist oli Eestis ja kuna Eestis perekonnaseadus ei tunnista samasooliste abielu, siis on ka välismaal sõlmitud abielu kehtetu. Samas asus PPA elukohta puudutavaid väiteid esitama alles kohtus ja haldusaktis ei olnud seda tuvastatud.
«Abikaasade kinnitusel olid nad koos elanud nii Eestis kui USAs. Seaduse kohaselt võib aga isikul olla mitu elukohta ja teatud juhtudel saab elukohaks lugeda ka igakordset viibimiskohta. Halduskohus leidiski, et PPA-l puudusid takistused lugemaks Kristiina abiellumiseelseks elukohaks USAd, mis oleks võimaldanud lugeda nende abielu Eestis kehtivaks, kuna see oli sõlmitud mõlema abikaasa elukoha seaduste kohaselt,» märkis halduskohus.
Vastasel juhul tekiks kohtu sõnul automaatselt küsimus samasooliste abielu mittetunnustamise põhiseadusevastasusest, kuna abikaasad ei saa koos elada ühe abikaasa kodakondsusriigis, mis omakorda rikuks nende põhiõigust perekonnaelule ja oleks vastuolus põhiseadusega.
Inimõiguste keskuse hinnangul on märgiline tähendus kohtu veendumusel, et välismaalaste seaduse sätted kaebajaid iseenesest ei diskrimineeri, kuna seadus ei sätesta, et abikaasa, kelle juurde elama asumiseks elamisluba antakse, peaks olema elamisloa taotlejaga eri soost. «Teisisõnu omistab kohus samasooliste isikute vahel sõlmitud abielule sama tähenduse ja seeläbi ka sama õigusjõu kui erisoolise paari abielule, vähemalt välismaalaste seaduse mõistes,» märkis keskus.
Lisaks tuletas kohus keskuse teate kohaselt meelde, et Euroopa Inimõiguste Kohus on varem leidnud, et samasooliste paaride välismaalasest paarilisele elamisloa väljastamisest keeldumine perekonna alusel on diskrimineeriv ja rikub inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni.
Samuti leidis kohus keskuse teate järgi, et eelmisel aastal jõustunud kooseluseaduse kohaselt on Eesti õiguskord aktsepteerinud samasoolisi paare perekonnana, ega kahtle, et neile laieneb põhiseaduses sätestatud perekonnaelu kaitse. Halduskohus viitas ka Tallinna ringkonnakohtu lahenditele, mille kohaselt pole samasooliste abielu tunnustamiseks Eestis avalikust korrast lähtuvat või muud põhimõttelist takistust.
«Vaidlusest ühe ameeriklanna elamisloa üle on saamas vaidlus välisriikides sõlmitud samasooliste partneritega abielu tunnustamise ja selle õiguslike tagajärgede üle Eesti riigis. Kui vaidlus peaks jõudma sellel või järgmisel ringil riigikohtuni, ei ole välistatud lahend, mis võrdsustab välismaal sõlmitud samasooliste abielud heteroabieludega,» märkis inimõiguste keskus.
Sooäär: riigikogul on ainult kaks valikut
Reformierakonda kuuluv endine riigikogu liige ja üks kooseluseaduse eestvedajatest Imre Sooäär kirjutas täna sotsiaalmeedias, et värsked kohtulahendid – nii «Pealtnägijas» nähtud Sarah ja Kristiina lugu kui eile kajastatud Ats Jooritsa ja Franklin Woody kaasus – näitavad, et kooseluseadus on toonud kaasa olulise murrangu ka Eesti kohtusüsteemis ja ametiasutustes. «Samasoolisi perekondi ei lükata enam ukse taha, vaid neisse suhtutakse lugupidavalt, lähtuvalt ka Euroopa Inimõiguste Kohtu vastavatest lahenditest,» märkis ta.
Tema sõnul toob see taas fookusesse riigikogu, kes pole siiani hakkama saanud kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmisega. Seetõttu jätkub tema sõnul ka õiguslik vaakum notari juures kooselulepingu sõlminute kohtlemisel.
«Riigikogul on ainult kaks võimalust: kas kooseluseaduse rakendusaktid vastu võtta või kooseluseadus tühistada,» kirjutas Sooäär ja meenutas, et Konservatiivse Rahvaerakonna viimane katse kooseluseadust tühistada lükati riigikogus tagasi mullu mais, mil tühistamiseelnõu väljahääletamist toetas 47, selle edasimenetlemist aga 36 riigikogu saadikut. «Kui kooseluseadus ise võeti 2014 napilt vastu häältega 40 : 38, siis on märgata siiski selget trendi, et ka seadusandja on tegelikult tolerantsemaks muutumas.»
Sooäär soovitas eeskuju võtta Briti konservatiividest, kes toetavad jõuliselt samasooliste paaride kooselu just sellepärast, et nad on konservatiivid. «Nad toetavad põhjusel, et see on ainult nende endi asi, mis lepinguid kaks täiskasvanud ja teovõimelist inimest omavahel sõlmivad. Riik ei saa inimeste eraelule ja vabadele valikutele kätt ette panna,» kirjutas ta Facebookis.
/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)