Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/12/07/6151425t1h8b8d.jpg)
Kersti Kaljulaid saabus lõputule Eesti presidendivalimiste rallile musta hobusena kolm päeva pärast valimiskogu luhtumist Estonia kontserdisaalis. Inimesed küsisid, kes on Kersti Kaljulaid. Seitse päeva hiljem valis riigikogu Kaljulaidi 81 poolthäälega Eesti presidendiks. Sel nädalal sai Kaljulaidil täis sada päeva riigipeana, Postimees tegi ülevaate, kuidas need on möödunud.
Kaljulaid tunnistab, et talle tehti möödunud suve alguses ettepanek presidendiks kandideerida, kuid ta loobus, põhjendades, et ei näinud toona olulist toetust enda taha koondumas.
Kaljulaid oli seni viimased 12 aastat töötanud Eesti liikmena Euroopa Kontrollikojas, kus tema ametiaeg pidi lõppema mullu mais. Kuna Eesti valitsus ei suutnud ligi aasta aega otsustada, kas Juhan Partsist peaks saama järgmine Euroopa Kontrollikoja liige, siis lahkus ta ametist alles Eesti presidendiks saades.
Meenutus kõigest, mis oli eelnenud: Ülevaade presidendirallist: pool aastat ränka vaeva versus üllatuskandidaat Kersti Kaljulaid.
24. september 2016 – valimiskogu ei suuda presidenti valida
/nginx/o/2016/09/24/5881195t1h99be.jpg)
Esimest korda ajaloos jäi valimiskogus Eesti riigile president valimata.
Valimiskogu teises voorus oli ristiga märgistamata hääletamissedeleid 57, kehtetuid hääletamissedeleid kolm. Hääletamisest võttis osa 332 valimiskogu liiget. Siim Kallas kogus 138 ja Allar Jõks 134 häält. Valituks oleks osutunud kandidaat, kelle poolt oleks hääletanud hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus.
Kuna ükski kandidaat ei saanud ka teises voorus nõutavat häälteenamust, tuli 14 päeva jooksul korraldada vabariigi presidendi erakorraline valimine riigikogus.
Riigikogu esimees, sotsiaaldemokraat Eiki Nestor ütles pärast valimiste nurjumist, et kutsub kokku riigikogu vanematekogu. «Lähen praegu Toompeale, saadan neile kirja, et nad teaksid, et selline ülesanne neil tuleb. Las nad täna õhtul toibuvad ja mõtlevad järele, mis juhtus, ja võib-olla homse päeva jooksul mõtisklevad ka natuke,» ütles ta.
Nestori sõnul on uue nädala alguses kõigepealt vaja kokku leppida protseduur, kuidas ühise presidendikandidaadini jõuda, ning alles seejärel saab rääkima hakata nimedest. «See võtab mõne aja, aga ma teen kõik selleks, et president saaks 3. oktoobril esimeses hääletusvoorus valitud,» lubas riigikogu esimees.
Pikemalt võib leida kogu valimiskogus toimunu Postimehe blogist ja ülekandest: Postimehe otseblogi ja saade Estoniast: president jäi jälle valimata!
27. september – parlamendi ettepanek Kaljulaidile kandideerida
Riigikogu juhatuse liikmetest ja fraktsioonide esimeestest koosnev vanematekogu tegi Kersti Kaljulaidile ettepaneku kandideerida presidendiks.
Kaks päeva pärast valimiskogu luhtumist kogunes riigikogu vanematekogu taas presidendivalimisi arutama. Kõik fraktsioonid väljendasid valmisolekut ühist kandidaati otsida ja arvasid ka, et senised presidendikandidaadid rohkem enam kandideerima ei peaks.
Riigikogu esimehe Eiki Nestori sõnul lähtus vanematekogu Kaljulaiule ettepanekut tehes eelkõige soovist president järgmisel esmaspäeval ära valida. «Järgmisena me hindasime, mis need võimalused on. Olukord on erinev kõigist varasematest, olukord on keeruline kõigile nendele inimestele, kellega erakonnad on suhelnud ja kellest ka on räägitud kas ajakirjanduses või kuskil mujal,» ütles ta.
Nestor märkis, et võimalike kandidaatide nimesid oli laual palju, kuid ta helistas täna ainult ühele inimesele. «Ka ülejäänud olid head kandidaadid, aga välja lähme sellega, kelle puhul usume, et tal on kõige tugevam fraktsioonide toetus,» lausus Nestor.
Varem kinnitas mitu allikat Postimehele, et kandidaatidena on sõelale jäänud Jüri Luik ja Kersti Kaljulaid.
«Riigikogu vanematekogu ütles mulle, et on tekkinud reaalne võimalus, et kõik riigikogu fraktsioonid, kui ma olen nendega kohtunud ja vestelnud, tahavad mõelda sellele, kas mina võiksin olla konsensuskandidaat Eesti vabariigi presidendi ametikohale,» rääkis Kaljulaid, kellega riigikogu esimees Eiki Nestor rääkis võimalikust kandideerimisest täna hommikul.
Kaljulaid ütles pärast kohtumist ajakirjanikele, et kohtub fraktsioonidega homme ja homme õhtuks on kõik juba palju targemad.
Kes on Kersti Kaljulaid?
Kuigi Kaljulaid on varem töötanud peaminister Mart Laari nõunikuna, juhtinud Eesti Energia Iru elektrijaama ja kuulunud Tartu Ülikooli nõukokku, ei teadnud avalikkus temast kuigi palju.
Kriitikud võtsid sõna: Kommunikatsiooniekspert Kaljulaiust: rahvale tundmatu inimene, kelle nimegagi eksitakse
Kommunikatsiooniekspert Ivo Rull arvas, et kui Kersti Kaljulaid saab järgmiseks presidendiks, peab ta alustama enese tutvustamisest Eesti rahvale.
«See on päris tõsine probleem tegelikult, et inimesed ei tea presidendikandidaati, ei oska temast midagi arvata, ja siis riigikogu vanematekogu julgustab, et tegemist on väga pädeva ja sümpaatse inimesega,» arutles Rull. «See võib vastata tõele, kuid ilmselt siiski ei oodatud sellist lahendust, et ettepanek presidendiks kandideerida tehakse päris tundmatule inimesele.»
Postimees tegi samal päeval Kaljulaidi elukäigust ülevaate: «Kes on Kersti Kaljulaid?».
Kersti Kaljulaid
- Sünd 30. detsembril 1969
- Haridus: Tallinna 44. keskkool (1987), Tartu Ülikooli bakalaureusekraad (bioloogia, 1992) ja magistrikraad (ärijuhtimine, 2001)
- Töö: peaminister Mart Laari majandusnõunik (1999–2002), Euroopa Kontrollikoja liige (2004. aastast)
- Ühiskondlik tegevus: Tartu Ülikooli nõukogu esimees (2011. aastast), Arenguseire Nõukoja esimees riigikogu kantselei juures (2016. aastast)
Tänavaküsitlustes uuriti, mida inimesed Kaljulaidi kohta teavad.
Postimees tegi riigikogulastele presidendikandidaadi kohta viktoriini.
28. september – Kaljulaid kohtub fraktsioonidega ja saab enamuse toetuse
Järgmisel päeval kohtus Kersti Kaljulaid ühe päevaga järjest kõigi kuue parlamendi fraktsiooniga. Kuuest fraktsioonist asus teda presidendikandidaadina toetama viis.
/nginx/o/2017/01/20/6264833t1h989b.jpg)
/nginx/o/2016/09/28/5894493t1h099c.jpg)
Kell 9 kohtus Kaljulaid Reformierakonna fraktsiooniga, mille liikmetel oli tema suhtes kõige rohkem eriarvamusi. Kell 10 alustas Kaljulaid kohtumist kaheksaliikmelise Vabaerakonna fraktsiooniga, kus oli eelmine õhtu samuti olnud kahtlejaid. Partei esimees Andres Herkel kinnitas kohtumise järel, et riigikogu hääletusel võib ta Vabaerakonna toetusega arvestada, kuigi tema ülesseadmiseks allkirja andmine jääb iga saadiku enda otsustada. Sellelt kohtumiselt suundus Kaljurand edasi Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, kus tema toetus oli erakondliku tausta tõttu vaieldamatult suurim. Ka SDE toetas Kaljuranna kandidatuuri, riigikogu keskfraktsiooni esimees Kadri Simson lubas, et Kaljulaid võib Keskerakonnast arvestada 20 häälega 27-st.
EKRE ei toeta
Kuigi EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme oli erakonnakaaslastele enne kohtumist Kaljulaidiga saatnud kirja, milles pidas vajalikuks Kaljulaidi toetada, leidsid EKRE liikmed pärast kohtumist Kaljulaidiga, et ei saa teda ainsa fraktsioonina toetada.
«Pärast seda, kui me temaga kolmapäeval kohtusime, me üsna üksmeelselt leidsime, et inimene esindab «progressiivse inimkonna» seisukohti, mis ei ole meile vastuvõetavad,» ütles Helme ja tõi näiteks, et EKRE ei saa kuidagi suhtuda immigrantide vastuvõtmisse umbes nii, et avatud maailmas on see paratamatu. «Siin on veel terve hulk teemasid.»
Kaljulaid «Pealtnägijale»: minust saab empaatiline president
«Minust saab empaatiline president, kes räägib kõikide ühiskonnagruppidega ja kel ei lähe meelest, et nõrgemad enne,» vastas presidendikandidaat Kersti Kaljulaid ETV saates «Pealtnägija» küsimusele, millise presidendi Eesti tema näol saab.
«Nende häält, kelle hääl kipub jääma vähem kuuldavaks, tuleb ühiskonnas võimendada ja see on väga oluline,» kinnitas Kaljulaid.
Saatejuht Mihkel Kärmas uuris Kaljulaiult nii tema pere, Eesti riigi ja ühiskonna probleemide kui tema lähiaja plaanide kohta.
Kaljulaid märkis, et teda üllatas pisut, et isegi riigikogulased uurisid tänastel kohtumistel palju tema pere kohta. Kaljulaid selgitas, et tal on neli last vanuses 27, 23, 11 ja 7, neist üks on tüdruk, kolm on poisid. «Olen ka vanaema,» lisas naine.
Kaljulaiu elukaaslane on TTÜ lõpetanud sideinsener. «Minu tugi ja seljatagune,» nentis Kaljulaid. Ta lisas, et tema pidi oma otsuse presidendiks kandideerida tegema paari tunniga, kuid palus, et tema perele antaks uue olukorraga kohanemiseks aega. «Ma loodan, et kõik mõistavad, et neile tuleb anda aega leida oma koht uues olukorras.»
29. september – abikaasa taust tekitab küsimusi
Eesti Ekspress kirjutab, et Kersti Kaljulaidi abikaasa Georgi-Rene Maksimovski töötab või töötas suure tõenäosusega Teabeametis või sellega seotud asutustes.
/nginx/o/2016/09/29/5898717t1he2a1.jpg)
Teabeameti juht Mikk Marran lükkab Postimehele väite ümber. «Reeglina luureasutused kunagi ei kommenteeri, kas keegi töötab või ei tööta luureasutuses, aga kuna tegemist on väga tundliku küsimusega Eesti riigi jaoks ja tegemist on võimaliku tulevase Eesti riigipea abikaasa küsimusega, siis ma teen seekord erandi ja ütlen, et selle nimega inimene ei ole teabeametis töötanud ega tööta praegu,» lausus Marran.
Suhtekorraldaja Taavi Linnamäe teatas meediale, et Kersti Kaljulaidi abikaasa on Georgi-Rene Maksimovski. Rahvuselt eestlane, sünnijärgne Eesti kodanik. Hariduselt sideinsener.
Kaljulaidi abikaasa on töötanud Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuses (RIKS). Maksimovskile on antud riigisaladuse luba seoses tema tööga RIKSis. RIKS teeb tihedat koostööd kõikide Eesti julgeolekuasutustega.
«Tegemist ei ole luurajaga, tema töö ei ole olnud seinaga ühte sulamine,» märkis Linnamäe.
29. september – Kaljulaid avaldab kirja Eestimaa inimestele
«Kui möödunud laupäeval loeti Estonia kontserdisaalis kokku kahe lõppvooru pääsenud kandidaadi hääletussedelid ning selgus, et vaatamata pea pool aastat kestnud kampaaniale jääb president seekord valimata, olid inimesed pettunud. Jagasin seda pettumust ja tunnen seda siiani. Ilmselt oli kõigil oma eelistus kandidaatide seast. Nii ka minul,» kirjutas Kaljulaid. Kogu tekst: Kersti Kaljulaid: minu kiri kõigile Eestimaa inimestele.
30. september – kandidaat seatakse üles 90 toetusallkirjaga
/nginx/o/2016/09/30/5901853t1hd567.jpg)
Riigikogu 101 liikmest ei toetanud Kaljulaidi ülesseadmist seitsmeliikmeline Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ning keskerakondlased Heimar Lenk ja Oudekki Loone. Keskerakonnast ei andnud allkirja ka haiguslehel viibiv Rein Ratas ja Bakuus välislähetuses olev Mihhail Korb.
1. oktoober – tahab jääda elama Nõmme koju
Värske presidendikandidaat Kersti Kaljulaid on öelnud, et kui ta presidendiks saab, tahaks ta elada oma kodus, mitte Kadriorus. Nii pidi politsei tagama ööpäevaringse kaitse tema elukohas.
Politsei- ja piirivalveameti isikukaitsebüroo juht Andris Viltsin kinnitas, et kuigi presidendi uues elukohas Nõmmel tuleb kogu turvasüsteem nullist üles ehitada, täiendavaid piiranguid sellega naabritele ei laiene.
Kaljulaidil on e-kinnistusraamatu andmetel neli kinnistut Tallinnas ja üks Harku vallas Vääna-Jõesuus. Tallinnas Mustamäe linnaosas Nõmme piiril on Kaljulaidil kaks korterit erinevates kortermajades. Samuti omab ta korterit Mustamäel Keskuse tänaval. Nõmmel Külmallika põigus kuulub talle kinnistu (1009 ruutmeetrit) ning veel suurem kinnistu on Kaljulaidi nimel Vääna-Jõesuus (1960 ruutmeetrit).
/nginx/o/2016/10/01/5909603t1he8c5.jpg)
2. oktoober – esineb üksi ETV «Valimisstuudios»
Õhtul enne presidendivalimiste riigikogu vooru vastas presidendikandidaat Kersti Kaljulaid ETV «Valimisstuudios» saatejuhtide Andres Kuuse ja Marko Reikopi küsimustele. Saate lõpus teeb presidendikandidaat lühikese pöördumise, kus sõnab: «Ma luban alati reageerida ennetavalt, kui kõne all on meie julgeolek, turvalisus, kui ohus on meie vabadused või kui nõrgematele tehakse liiga. Aitäh.»
/nginx/o/2016/10/02/5912061t1h0e2a.jpg)
3. oktoober – Kaljulaid valitakse presidendiks
Kuna parlament ja valimiskogu ei suutnud viie hääletusvooru jooksul presidenti ära valida, langes see ülesanne esimest korda Eesti ajaloos uuesti riigikogu liikmete õlule. Esmaspäeval, järjekorras juba kuuendas hääletusvoorus, oli kandidaate vaid üks – Euroopa Kontrollikoja senine liige Kersti Kaljulaid.
Riigikogu valis Kersti Kaljulaidi 81 poolthäälega Eesti presidendiks. 17 riigikogu liiget jättis valiku tegemata. Hääletamisest võttis osa 98 saadikut. Kohal polnud keskerakondlasi Rein Ratast (puudus tervislikel põhjustel), Siret Kotkat ja Martin Repinskit.
/nginx/o/2017/01/20/6264825t1hd9de.jpg)
Pikemalt kogu Kaljulaidi valimise protsessist riigikogus: Otsepilt ja blogi: Kersti Kaljulaid valiti Eesti presidendiks.
Kaljulaid tänas parlamenti usalduse, talle antud allkirjade ja häälte eest. «Meie koostöö tuleb sõbralik ja hea, selles olen täna täiesti veendunud. See on suurepärane kapital, mida võtta siit kaasa Kadriorgu,» ütles ta riigikogu ees.
Postimehe ajakirjanikud tegid järjekorras 6. otseülekande, kui Kersti Kaljulaid valiti Eesti presidendiks:
Kaljulaidi õnnitlesid kohe Läti ja Leedu riigipead. Paljud poliitikud õnnitlesid teda, kuna ta oli just valitud Eesti esimeseks naispresidendiks.
#Estonia has a new President! Congratulations, Kersti Kaljulaid! Palju õnne!
— Dalia Grybauskaitė (@Grybauskaite_LT) October 3, 2016
Congratulations Kaljulaid on your election as President!Hea Kersti Kaljulaid,õnnitlen Teid Eesti Vabariigi presidendiks valimise puhul!
— Raimonds Vējonis (@Vejonis) October 3, 2016
Esimene Eesti Vabariigi naispresident on valitud! Palju õnne Kersti! Leidke ta siit pildilt :) https://t.co/mPu7PhcYov
— Margus Tsahkna (@Tsahkna) October 3, 2016
Õe üle olen kogu elu saanud iga päev uhke olla. Täna sai Eesti presidendi, kelle üle võime samuti iga päev uhked olla. #presidendivalimised
— Raimond Kaljulaid (@PRB_Raimond) October 3, 2016
Estonian parliament elects first female president https://t.co/XLUXLM3OxG
— POLITICO Europe (@POLITICOEurope) October 3, 2016
/nginx/o/2017/01/20/6264831t1h5e29.jpg)
Läti üks juhtivaid uudisteportaale TVNET.lv avaldas selle uudise peale samal päeval foto Kersti Kaljulaidist, mis on tehtud 30 aastat tagasi Lätis bioloogide kokkutulekul.
/nginx/o/2016/10/03/5916519t1h47b5.jpg)
5. oktoober – hüvastijätt kolleegidega Luksemburgis
Viis päeva enne presidendiametisse astumist sõitis Kersti Kaljulaid Luksemburgi, et jätta hüvasti kolleegidega Euroopa Kontrollikojas. Reisil saatis teda ihukaitsja.
/nginx/o/2016/10/05/5924449t1h407e.jpg)
/nginx/o/2016/10/05/5924041t1h7425.jpg)
10. oktoober – Kaljulaid annab ametivande
President Kersti Kaljulaid andis riigikogu ees ametivande ja pidas kõne. Toompeal riigikogu hoone esisel platsil oli üles rivistatud auvahtkond ning toimus vabariigi presidendi ametisse astumise pidulik tseremoonia. Täismahus: Otseblogi: Kersti Kaljulaidist sai Eesti president.
/nginx/o/2016/10/10/5940505t1h28b2.jpg)
President Kersti Kaljulaid ütles riigikogus ametisse astumisel peetud kõnes, et president ei saa ise luua enesekindlust toetavat, õiglast ja hoidvat keskkonda, kuid saab olla nõudlik sõnastaja, et meie lastele ja lastelastele olulised teemad oleksid pidevalt päevakorral. «Presidendi vastutus on laste ja lastelaste Eesti. Enesekindlate, haritud ja tervete inimeste Eesti. Paratamatult järeldub sellest, et president peab olema seal, kus on raske,» ütles ta.
/nginx/o/2016/10/10/5940491t1h8250.jpg)
Presidendid Toomas Hendrik Ilves ja Kersti Kaljulaid tegid Valges saalis sissekande külalisteraamatusse ja toimus ka nende pidulik pildistamine koos abikaasadega. Seejärel väljusid presidendipaarid auvahtkonna saatel riigikogu hoonest ning Kaljulaid tervitas Lossi platsil aukompaniid.
/nginx/o/2017/01/20/6264829t1hf4bb.jpg)
«Tervist, proua president!»
Video sellest, kuidas president Kersti Kaljulaid auvahtkonda tervitab.
Presidendid Kaljulaid ja Ilves läksid seejärel Kadriorgu ja õhtul toimus Kadrioru väliskunsti muuseumis vastuvõtt, kuhu olid kutsutud põhiseaduslike institutsioonide esindajad, valitsuse liikmed, diplomaadid ja kõrged riigiametnikud.
20. oktoober – president teeb esimesed välisvisiidid
President Kersti Kaljulaid sõitis hommikul tutvumisvisiidile Soome ja õhtul edasi Lätti. Kaljulaid kohtus Soome riigipea Sauli Niinistö ja Läti riigipea Raimonds Vējonisega.
/nginx/o/2016/10/20/5981589t1hf5b3.jpg)
/nginx/o/2016/10/20/5981587t1hdd02.jpg)
27. oktoober – esimene sisevisiit Lääne- ja Ida-Virumaale
Presidendi esimene sisevisiit viis ta Lääne- ja Ida-Virumaale, kus ta külastas kohalikke ettevõtteid ja asutusi ning kohtus kohaliku elu edendajatega.
/nginx/o/2016/10/28/6011847t1hab31.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/01/20/6264751t1h3a14.jpg)
«Soovin järgmiste kuude jooksul külastada kõiki Eesti maakondi. Lääne- ja Ida-Virumaa on kultuuriliselt, majanduslikult ja sotsiaalselt väga mitmepalgelised kogukonnad. Need on maakonnad, kus väga erineva taustaga inimesed panustavad üheskoos Eestisse,» sõnas Kaljulaid visiidi eel.
1. november – Kaljulaid ütleb kirikule ära
Postimees kirjutab, et president Kersti Kaljulaid on esimene Eesti riigipea, kes keeldus oma ametisse nimetamise päeval tema auks korraldatavast tänujumalateenistusest. Mis Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ja presidendi koostööst edasi saab, jäi ebaselgeks.
/nginx/o/2016/11/01/6025849t1hba16.jpg)
«Ametisse valimise päeval õnnitlesin proua Kersti Kaljulaidi telefoni teel ja andsin teada ka tänujumalateenistuse tavast ning meie valmisolekust seda korraldada. Valitud president lubas asja üle mõelda,» mäletas Viilma.
Viilma meenutas, et tava loojaks oli president Lennart Meri, kes soovis, et jumalateenistus toimuks Tallinna toomkirikus kui Eestimaa peakirikus. Traditsioon riigipea ametisse asumisel jumalateenistust pidada pärineb Põhjamaadest.
Paar päeva pärast valimist sai kirik aga presidendi kantseleist vastuse, et tänupalvusest on otsustatud loobuda. Artikkel täismahus: Kaljulaid ütles kirikule ära.
Kaljulaidi samm leiab Eesti ühiskonnas palju poolehoidu, aga ka kriitikat. «Ma talun presidendi otsust, aga pean seda siiski väga kehvaks. Presidendi jaoks ei ole ka eliidi kätlemine olnud varem tema vabariigi aastapäeva tähistamise osa. Siis poleks siiras ka kätlemisega algust tegemine, mis tuleb tänase seisuga 2017. aasta 24. veebruaril kindlasti,» võttis sõna suhtekorraldaja Janek Mäggi. Artikkel täismahus: Janek Mäggi: miks president Kersti Kaljulaid Jumalat kardab?
Paar päeva hiljem selgitas president oma suhet kirikuga pikemalt Facebooki seinal.
13. november – isadepäeva kõne
On isadepäev 2016. Samas - tervet 21. sajandit võib meie kultuuriruumis julgesti kutsuda isade sajandiks. Veelgi enam, tahaksin seda kutsuda perede taasühinemise sajandiks, alustas president oma isadepäeva kõne Estonia kontserdisaalis.
/nginx/o/2016/11/13/6070907t1h3dbb.jpg)
5. detsember – ehitakse jõulukuuske
7. detsember – president kohtub Pariisis Hollande'iga
President Kersti Kaljulaid kohtus Pariisis Prantsusmaa presidendi Francois Hollande'iga.
/nginx/o/2016/12/07/6154067t1hd3a2.jpg)
«Prantsusmaa on Eesti jaoks väga oluline liitlane. Me loome üheskoos turvalisust. Meie sõdurite saapad astuvad kõrvuti Malis ning varem Kesk-Aafrika Vabariigis ja Atlanta piraaditõrjemissioonil. Prantslased panustavad suures ulatuses ka järgmisel aastal meile saabuvasse NATO pataljoni,» ütles Kaljulaid kohtumise järgselt.
8. detsember – töövisiit Brüsselisse
Töövisiidil Brüsselisse kohtus president Kersti Kaljulaid Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski, NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi ja Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga.
14. detsember – sõidab uue lahingumasinaga CV90
18. detsember – president kõneleb ERRi 90. aastapäeval
22. detsember – Kaljulaid aastalõpuintervjuus: maailma väljakutsed on igale riigile üksi olles liiga suured
Eesti rahvas tuleb hoida poliitilistele otsustajatele nii lähedal kui võimalik. Poliitika on eestvedamise kunst, see ei ole meelelahutussektori osa, ütles oktoobris ametisse asunud president Kersti Kaljulaid Postimehe aastalõpuintervjuus. Loe pikemalt: Maailma väljakutsed on igale riigile üksi olles liiga suured.
Meenuta ka presidendi jõulukaarti.
27. detsember – Kaljulaid võtab veel sõna religiooni teemal
31. detsember – presidendi uusaasta tervitus
Head Eestimaa inimesed! Soovin teile oma peaga mõtlemist, otsustusjulgust ja enesekindlust. Oskust jagada tunnustust ja vastu võtta kriitikat. Ja soovin, et meil kõigil oleks aega ja jõudu lihtsalt elust rõõmu tunda. Ise, pereringis, tööl ja sõpradega, eestlaste ja eestimaalastena. Hoides üksteist hoiame kõik koos Eestit! Head uut aastat!
Postimees toob välja viis mõtet presidendi uusaastatervituse kohta:
- Ma soovin, et järgmine aasta tuleks globaalses mõttes lootustandvam ja – igavam.
- Ohud ja riskid sünnivad vaikimisest ja otsustamatusest, mitte tegutsemisest. Nii tulebki seda rahutut maailma võtta – tunda kaasa ja aidata neid, kes hetkel kannatavad. Teha selgelt ja avalikult omad järeldused ja tegutseda nii, et meie rahu ja areng oleksid tagatud.
- Ma ei oska välja arvutada heategude koguväärtust, et sellest siis lahutada pahategude negatiivne tulem ja leida vastus, kui palju on meil nüüd rohkem headust. Ent täpne arvutus polegi kõige olulisem. Oluline on hoopis see, et me kiidaksime üksteist tehtu eest. Südamest tulevat tunnustamist ei saa kunagi olla liiga palju.
- Just praegu, kui maailm meie ümber on muutlik ja raskesti tõlgendatav, on eriti oluline üksteist hoida. Mõelda, mis on need väikesed sammud, kuidas me igaüks iga päev saame ise midagi paremaks teha. Suured ja üleilmsed mured ei ole põhjus jätta lahendamata kohalikud ja pisikesed probleemid.
- Vajame nutikaid ideid ja lahendusi, mis ei tule üksteise arvelt, vaid üksteise soove ja tahtmisi võimendades. Ja et teha paremini, on mõistlik vahel olla ka konstruktiivselt kriitiline.
13. jaanuar – president tõmbab vabariigi aastapäeva vastuvõtu külaliste arvu vähemaks
Presidendi kantselei kommunikatsioonispetsialist Rika Margat ütles ERRi portaalile, et kutsed on saadetud umbes 500 inimesele, keda oodatakse vabariigi aastapäeva presidendi vastuvõtule koos kaaslastega. Ta rõhutas, et kutsutute lõplik ja täpne arv on veel lahtine.
Eelmisel aastal saadeti välja umbes 700 kutset ning kohale tuli külalisi koos kaaslastega umbes 1000.
14. jaanuar – avaldab kaastunnet Lembitu Kuuse lähedastele ja kolleegidele
18. jaanuar – näitab Viljandi järve uisurajal head vormi
Tervisesportlasena mitme alaga sina peal olev Kaljulaid liugles Viljandi rattaklubi meeste puhastatud uisuraja läbi viis korda ja sai treeningu kogudistantsiks 20 kilomeetrit.
20. jaanuar – Kaljulaid õnnitleb Trumpi ametisse astumise puhul
20. jaanuar – Kaljulaid Pätsi monumenti avama ei läheks
President Kersti Kaljulaid ütleb Sakalas järgmine päev ilmuvas intervjuus, et ei poolda Eesti esimesele presidendile Konstantin Pätsile monumendi püstitamist ning peab õigemaks kõigi riigi asutajate pärandi jäädvustamist ühise mälestusmärgiga.
«Ehkki kõigi inimeste tegevust tuleb hinnata nende ajastu kontekstis, kuulun minagi nende hulka, kes arvavad, et vaikival ajastul oli oma roll selles, et meil läks nii halvasti, nagu läks. Kui otsustajate ring jääb kitsaks, siis pole poliitikul piisavat seljatagust ja see on kindlasti probleem, oli probleem ka toona,» põhjendas ta.
21. jaanuar – Kaljulaid võtab sõna sisepoliitikas
/nginx/o/2017/01/20/6266555t1h0a86.jpg)
Sakalas täna ilmunud intervjuus avaldab president Kersti Kaljulaid arvamust muu hulgas kaheksa ärimeeste tehtud annetuste kohta Eesti erakondadele, leides, et seaduse ostmine ei ole okei ka siis, kui seda tehakse üllatel eesmärkidel.
«Kas te mäletate 17-18 aasta tagust aega, kui Aino Järvesoo investeeris seninägematul moel Eesti iibepoliitikasse? Tollal polnud meie ühiskond veel valmis maksurahaga kinni maksma kunstlikku viljastamist. Aga Järvesoo initsiatiiv muutis suhtumist. Ta toetas seda valdkonda oma rahaga nii kaua, kuni riik mõistis ja muutus.
Kui võtan siia kõrvale hiljutise näite, pean esmalt ütlema, et ei tea, kas erakonnad teadsid või ei teadnud, et neile tuleb selle seadusemuudatuse eest raha. Mängime mängu, et nad teadsid või vähemalt mõni neist teadis. Sel juhul eelistan mina sügavalt Aino Järvesoo mudelit. Seaduste ostmine ei ole okei, isegi mitte siis, kui ostetav seadus on sisult üllas,» sõnab president.
Loe täismahus Sakalast: President: seaduste ostmine ei ole okei.