Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

Leigri vigane veeskamissüsteem vajas juba remonti (11)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Parvlaev Leiger Rohuküla sadamas.
Parvlaev Leiger Rohuküla sadamas. Foto: Jaanus Lensment

Parvlaev Leigri Eestisse saabumine kuu algul tõi endaga kaasa enneolematu publikumenu, kuid juba esimesed katsetused näitasid tõrget ühes olulises süsteemis.

Kui Leiger oli detsembri algul proovinud järele sadamad nii Rohukülas kui Heltermaal, põrutas laev Tallinna. Kümne päeva jooksul, mil Leiger Tallinna Vanasadamas seisis, viidi läbi koolitusi, katsetati erinevaid süsteeme, sisustati laeva tehnikaga ja anti igas mõttes viimane lihv.

TS Laevad juhatuse esimees Kaido Padar tõdes, et üks olulisemaid aspekte ongi just meeskonna väljaõpe eriolukordadeks. Sellistel puhkudel katsetatakse alati ka kiirvalvepaadi veeskamist ja nii ka Leigriga.

Katsetust tulid Vanasadamasse vaatama ka paadi veeskamiseks vajaliku süsteemi teinud tehase esindajad. Katsetuse käigus selgus aga, et süsteem ei tööta nii, nagu vaja.

Padar kirjeldas, et paadi veeskamise käigus lakkas ootamatult töötamast süsteemi pidurdussüsteem. Paati mööda trosse alla lastes ei pidurdanud süsteem õigeaegselt, paat põrkas nurgaga vastu kaid ja jäi siis liperdama.

Arvestades, et laevanduses on ohutus ennekõike, ei tohi sellist asja juhtuda. «Mina patsutan meestele igatahes õla peale. Kolm korda tuleb ikka enne proovida, mitte nii, et kui vaja, siis on puudu,» rääkis Padar.

Ta kinnitas, et kiirvalvepaat on kasutuskõlblik ning ka süsteem tehti kohapeal korda. Muidu poleks laev saanud sadamast välja sõitagi.

«Sellistel katsetustel ongi mitu mõtet  – esiteks, et meie meeskond õpiks ja harjutaks erinevaid süsteeme sujuvalt kasutama ja teiseks, et ilmneksid võimalikud vead, mille korda tegemist saame nõuda garantii ajal,» rääkis Padar.

Tegelikult ei olegi midagi nii eriskummalist selles, et esimeste katsetuste käigus ilmnebki puudusi ja kirja saavad märkused, millele tuleks garantiiremondi käigus tähelepanu pöörata.

«Aga nagu vanad merekarud ütlevad – aasta otsa võib tulla puudusi välja. See on täiesti tavapärane,» sõnas Padar. Ka seesama pidurdussüsteem vaadatakse garantiiperioodi vältel veel üle.

Katsetuste käigus vaadati üle ka kõikvõimalikud muud süsteemid ja tehti mootoritele juba ka esimene hooldus. Sellised katsetused ootavad ees ka teisi uusi parvlaevu. Kõik neli uut laeva peaks suursaarte ja mandri vahelisele liinile jõudma hiljemalt suvise perioodi alguseks.

Märksõnad

Tagasi üles