Aadu Luukase missioonipreemia pälvisid Arnold ja Ingrid Rüütel

Täna kuulutati Kadrioru kunstimuuseumis pidulikul tseremoonial välja Aadu Luukase missioonipreemia saajad, kelleks on president Arnold Rüütel ja tema abikaasa Ingrid Rüütel.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna auesimees Arnold Rüütel oli Eesti Vabariigi president aastatel 2001–2006. Koos Aadu Luukasega pani ta 2003. aastal aluse Ühiskondliku Leppe Sihtasutuse protsessile. Ta on olnud patrooniks kokku 44 üritusele, asutusele või ühendusele.

Arnold Rüütli abikaasa Ingrid Rüütel on humanitaarteaduste doktor ja rahvusvaheliselt tuntud folklorist. Preemiaga tunnustatakse tema teeneid Eesti rahvakultuuri edendamisel ja säilitamisel.

Rüütlite jaoks on täna pälvitud missioonipreemia suur au ja tunnustus siiani tehtud töö eest. Tseremoonial kõnelenud meenutasid Ühiskondliku Leppe loomist ja ka Arnold Rüütel meenutas aega, kui ta Aadu Luukasega tihedalt suhtles. «Meil kujunes ühiskonnast ühine arusaam ja mul on temast kõige paremad mälestused,» märkis ta.

Aadu Luukase SA nõukogu esimees Indrek Luukas ütles, et ta ei hakkaks esile tooma üht kindlat põhjust, miks perekond Rüütlid tänavu selle preemia said. Oma osa oli selles küll ka Ühiskondliku Leppe loomisel, kuid pigem tunnustati perekonda elutöö eest ja sümpaatseid ja mõjuvaid põhjuseid oli väga palju. «Nende elus on nii palju neid momente ja hetki, mis on sümpaatsed ja täis missioonitunnet ning see on ka see põhjus,» lisas Luukas.

«Oleme mõlemad oma tööga alati rahva keskel olnud ja oleme seda siiamaani. Arvan, et see on inimestele tähtis, ja see on ka meile tähtis. Just see, et me oleme koos igasugustes olukordades ja püüame üksteist toetada,» rääkis Ingrid Rüütel. «Tegelen praegu elu jooksul kogunenud rahvaloome materjalide publitseerimisega ja nende viimisega nende kogukondadeni, kust need on tulnud,» jätkas ta ja meenutas, et hiljuti ilmus tal ka raamat «Muhumaa laule ja lugusid». Ka edaspidi tahab Ingrid Rüütel pühendada end just kohalikele kogukondadele ja nende identiteedi toetamisele ning jätkata tegutsemist ka ühiskondlikes organisatsioonides. «Üha globaliseeruvamas maailmas on oluline säilitada eestlaste omakultuuri järjepidevust. On oluline, et jääksime rahvana püsima,» sõnas ta. 

Arnold Rüütel kinnitas, et tema kavatseb samuti organisatsioonides tegutsemist jätkata ning ta lubas, et neid võib ka edaspidi isamaalistel üritustel kohata. 

Mis neile aga tänases Eestis rõõmu valmistab ja mis tuska? «Mulle teeb rõõmu, et inimesed soovivad jätkuvalt kultuuris osaleda, mitte lihtsalt kultuuri tarbida. Endiselt tegutsevad igasugused külaseltsid ka seal piirkondades, kuhu on vähe inimesi jäänud. Ikka käiakse koos ja tehakse üheskoos midagi ära,» rääkis Ingrid Rüütel.

Arnold Rüütel nentis, et Eesti rahvas on kogukonnaelu mõttes küllalt arenenud ja talle teeb heameelt, et ühest küljest on eestlased küll tagasihoidlikud, kuid teisest küljest ka kogukondlikult organiseeritud. 

Nende hinnangul on Eestis ka küllalt sellist, mis südame valutama paneb, kuid kõige murettekitavamaks peavad nad suurt väljarännet ja madalat sündimust. «Kõige suurem murekoht on see, et Eestist lahkub väga palju inimesi ja ehkki tagasi tuleb nüüd juba natuke rohkem inimesi, ei ole see protsent ligikaudugi sellel tasemel, et oleksime jätkusuutlikud,» nentis Arnold Rüütel, kelle sõnul peab sündimus tõusma. «Rääkisime enne kogukonnast, kuid väga tõsiselt tuleb rääkida ka perekonnast, et meie perekonnad oleksid elujõulised,» lisas ta ja tõdes, et järgmiste aastakümnete jooksul suureneb oluliselt nende inimeste hulk, kes vajavad toetust ja abi, kuid selline ühiskond ei ole jätkusuutlik. «Peaksime oma ühiskonna üles ehitama nii, et see oleks jätkusuutlik,» leidis abielupaar.

Ingrid Rüütel lisas: «Hiljutine küsitlus näitas, et siia tullakse üha rohkem paremat elu otsima, kuid ka meie inimesed lähevad maailma paremat elu otsima. Me ei saa selle vastu seista, aga me peame leidma vahendeid, kuidas korraldada elu Eestis nii, et kõigil oleks siin hea olla ja et siit ei tahetaks ära minna.»

Raske valik

Sel aastal esitati preemiale 56 kandidaati, kelle seast valis sihtasutuse nõukogu, koosseisus Indrek Luukas, Sulev Loo ja Märt Vooglaid, välja kuus silmapaistvamat.

Missioonipreemia nominendid 2016. aastal olid koorijuht ja õppejõud Ants Üleoja, proosa- ja näitekirjanik, luuletaja ja tõlkija Arvo Vallikivi, päevakeskus täisealistele autistidele Autistika, meeste tervise edendamisele pühendunud SA Leinatamme Fond ja suhtekorraldaja Meelis Kubits. 

Indrek Luukase sõnul oli sel aastal nominente välja valida üsna raske. «On siiralt hea meel, et kümnendal tegutsemisaastal nii palju avaldusi laekus. Järelikult märgatakse tunnustamist vajavaid inimesi meie ümber üha rohkem,» tõdes Luukas.

Laureaati tunnustati 32 000 euroga. Ülejäänud viit nominenti tunnustati 6400 eurose preemiarahaga.

Missioonipreemiat antakse tänavu välja kümnendat korda. Varem on missioonipreemia pälvinud Tallinna Lastehaigla Toetusfond, ajaloolane ja Eesti Kunstiakadeemia professor David Vseviov, preemiat jagasid Vanalinna Hariduskolleegiumi asutaja ja juht Kersti Nigesen ning Sihtasutus Metsaülikool, preemiat jagasid Liikumispuudega Laste Toetusfond ja Eesti Võrkpalli Liit, preemiat jagasid Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin ning vaimulik Toomas Paul, Narva Kolledži direktor Katri Raik, MTÜ Eesti Meestelaulu Selts ja SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks. Eelmisel aastal anti preemia Estonia Seltsi juhatajale Arne Mikule.