Kaitsevägi kutsus kokku reservväelaste esimese äkkõppuse

Foto: kapral Hardi Kalder

Valitsus andis neljapäeval kaitseväele korralduse kutsuda kokku esimene äkkõppus 303 reservväelasele, õppus kestab reedest esmaspäevani.

Kaitsevägi kutsub õppusele Okas Kaitseliidu Võrumaa maleva formeeritava 433. lahingukompanii ning 2014. aastal pärast Kevadtormi reservi arvatud 10. staabi- ja sidepataljoni staabikompanii, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Kõigil nimetatud üksuste reservväelastel kästakse ilmuda homme, 2. detsembril kell 20 määratud kogunemiskohtadesse. Õppekogunemise kutsed saadetakse reservväelastele SMSi ja e-posti teel ning meedia vahendusel. Samuti avaldatakse info kaitseväe koduleheküljel. Õppusele kutsutud kaitseliitlased saavad lisainfot telefonil [phone] ja staabi- ja sidepataljoni reservväelased telefonil [phone].

Lisaõppekogunemise eesmärk on harjutada riigikaitse käsuahelat alates valitsuse otsuse langetamisest kuni üksuse lahinguvõime saavutamiseni.

Kõiki reservväelasi, kes peavad lisaõppekogunemisel Okas osalema, teavitab kaitsevägi isiklikult.

Õppusele tulemata jätjaid võib oodata kuni 1200-eurone trahv

Kaitseväe peastaabi operatiivosakonna ülem kolonel Aron Kalmus ütles täna pressikonverentsil, et kaitsevägi ootab kõik kutse saanud reservväelasi kohale ilmuma ning tulemata jätmiseks peab olema mõjuv põhjus.

«Loomulikult võib juhtuda, et inimene on välismaal või on tal edasilükkamatud tööülesanded. Kui inimene viibib näiteks Austraalias või Lõuna-Euroopas, tekib küsimus, kas tal on mõistlik tulla või kas ta üldse jõuab õigeks ajaks kohale. Me oleme paindlikud, aga lähtume põhimõttest, et kõik kutse saanud peavad osalema. Erisusi menetleb ja langetab otsuseid õppusel osalemisest vabastamiseks konkreetse üksuse ülem. Me ei taha kellegi suhtes sanktsioone rakendada, kuigi seadus näeb õppusele ilmumata jätmise eest ette kuni 300 trahviühiku ehk 1200 euro suuruse trahvi,» rääkis Kalmus.

Kolonel märkis, et taolisi äkkõppusi hakkab nägema üsna tihti ka tulevikus, kui nende sagedust kaitsevägi ei avalikusta, kuna taoliste õppekogunemiste üks eesmärk ongi kutsuda inimesed kohale lühikese etteteatamise ja ilma igasuguse eelinfota. Ta lisas, et loomulikult ei toimu õppused nii tihti, et need hakkaks olulisel määral mõjutama reservväelaste isiklikku elu ja tööd.

Äkkõppusele kutsutud reservisid lihvivad oma oskusi

Äkkõppusele kutsutud reservväelased tegelevad oma üksuse juures samade asjadega, millega igal tavalisel õppuselgi, suurim erinevus tavaõppusest ongi erakordselt lühike etteteatamise aeg.

«Kui üksused on formeeritud, neil on vormid seljas ja varustus käes ja lahinguvalmidus on saavutatud, siis nad imiteerivad võimalikke sõjalisi ülesandeid. Õppuste käigus võib tulla ette ka varasemate kogunemiste käigus ilmnenud kitsaskohtade likvideerimine. Äkkõppusele kutsutud reservväelased ei ole õppustel esimest korda,» rääkis Kalmus.

Ta lisas, et Eesti on saanud viimasel ajal juurde erinevaid relvasüsteeme ja varustust, mille kasutamist üksused õppusel samuti harjutavad.

Äkkõppuse tegevused toimuvad Tallinna ümbruses ja Võrumaal

Kaitseväe peastaabi operatiivosakonna ülem kolonel Aron Kalmus ütles täna pressikonverentsil, et kaitsevägi kasutab selle äkkõppuse korraldamisel esmakordselt infotehnoloogilisi lahendusi. Tavaliselt teavitab kaitsevägi õppusele kutsutud reservväelasi tavalise kirja teel, seekord toimub teavitus aga läbi massiteabevahendite, samuti saavad õppusele kutsutud e-kirja või SMSi. Kõik äkkõppusele kutsutud saavad kontrollida õppusel osalemise kohustust ka riigiportaalis eesti.ee.

Kõik reservisid on saanud kirja teel või reservi arvamise ajal info, kuhu nad peavad õppekogunemise kutse saades ilmuma.

Kalmus selgitas, et seekordse äkkõppuse põhifookus on maakaisteüksustel, mille formeerivad suuremas osas Kaitseliidu üksused. Õppustele kutsuti ka staabi- ja sidepataljoni reservväelased, kes on maakaitseüksustele toetavas rollis.

Kalmus märkis, et äkkõppuse üksused tegutsevad Võrumaal ja Tallinna ümbruses, õppuse täpsemad detailid on riigisaladus.

Kalmuse sõnul on õppusest etteteatamise aeg niivõrd lühike just sellepärast, et testida reservväelaste reageerimiskiirust. «Kõik reservväelased peavad olema valmis iga päev Eesti vabadust tagama,» lausus ta. Kalmus ütles ajakirjaniku küsimusele vastates, et äkkõppuse korraldamine just praegu ei ole mingil moel seotud üldise julgeolekukeskkonnaga.

Äkkõppuste korraldamist reguleerib sel aastal kehtima hakanud riigikaitseseadus

Sel aastal kehtima hakanud riigikaitseseadus kaasajastab Eesti riigikaitse põhimõtteid ning annab võimaluse reservväelased kiiresti, 24 tunni jooksul kokku kutsuda.

Kaitsevägi kutsub reservväelasi lisaõppekogunemisele kirja, e-kirja või lühisõnumi saatmisega, e-kutsega läbi riigiportaali eesti.ee, samuti lisaõppekogunemise teate avaldamisega nii trükimeedias, internetis ja ka rahvusringhäälingus.

Info lisaõppekogunemise ja kutsutavate üksuste kohta avaldatakse kaitseväe veebilehel. Lisaks avaldatakse viited infole ka kaitseministeeriumi veebis ja Kaitseliidu veebis.

Reservväelased saavad riigiportaali www.eesti.ee riigikaitse rubriigis kaitseväekohustuslaste registrist kontrollida, kas nemad on lisaõppekogunemisele kutsutute seas: Avaleht → E-teenused → Kodanikule → Riigikaitse → Minu andmed kaitseväekohustuslaste registris. Portaali sisselogimiseks on võimalik kasutada ID-kaarti, mobiil-IDd või siseneda internetipanga kaudu.

Eeloleval nädalavahetusel osaleb eri õppustel ligi 2000 kaitseväelast

Sel nädalavahetusel osaleb erinevatel õppustel kokku peaaegu 2000 kaitseväelast ja kaitseliitlast. Läänemaal Virtsu-Lihula-Vatla piirkonnas Kaitseliidu sügisene suurõppus Orkaan, kus osaleb umbes 900 kaitseliitlast. Koostöös politsei- ja piirivalveametiga harjutavad 200 kaitseliitlast ja 50 politseinikku Toompea turvamist õppuse Toompea lukku raames. Tallinna lennujaama lähiümbruses harjutab 400 kaitseliitlast valmidusõppusel Põhjatäht lennujaama kaitsmist.