:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2016/11/10/6060367t1h6c83.jpg)
Austria presidendivalimiste kampaanias kerkis esile roheliste kandidaadi Alexander Van der Belleni (72) Eesti Vabariigi kodanikust isa võimalik natsiminevik, samas ei ole arhiividest selle kohta tõendeid leitud.
Oponendid süüdistavad Austria presidendikandidaadi Eesti kodanikust isa natsiminevikus (10)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvuskonservatiivse Austria Vabaduspartei (FPÖ) poliitik Ursula Stenzel esitas esmaspäeval süüdistuse, et Alexander Van der Belleni isal olid sidemed Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölisparteiga (NSDAP) või vähemalt oli ta natside toetaja.
Hoolimata kuuldustest roheliste presidendikandidaadi isa natsimineviku kohta ei ole Eesti, Saksamaa ega Austria arhiividest selle kohta tõendeid leitud, kirjutab Austria ajaleht Die Presse.
Austria presidendikandidaadi isa, Alexander Van der Bellen seeniori mineviku valgustamiseks on arhiivides muu hulgas läbi uuritud ka Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1941–1944 Eesti omavalitsuse juhi kohal olnud Hjalmar Mäega seotud materjalid, kuid sealtki ei ole roheliste presidendikandidaadi isa kohta mingit viidet leitud.
Eesti kodakondsusega Alexander Van der Bellen seenior sündis 1898. aastal Pihkvas ja suri 1966. aastal Austrias. 1941. aasta kevadel sõitis ta järelümberasujana Saksamaale, selleks ajaks oli nõukogude okupatsioon Eestis kestnud juba peaaegu aasta. Just Adolf Hitleri kutse peale Saksamaale ümberasumine on üks asjaolu, mille alusel oponendid praeguse Austria presidendikandidaadi isa koostöös natsidega süüdistavad.
Kõnealused süüdistused ulatuvad aastasse 2007, kui Tirooli esinduskogu saadik, parempoolsesse Austria Rahvaparteisse (ÖVP) kuuluv Herwig van Staa meenutas roheliste esimehe pagulasestaatust.
«Kui üks perekond asus natside valitsemisajal Eestist ümber natsi-Saksamaale ja kolis sealt edasi Austriasse (aastatel 1938–1945 oli riik liidetud Suur-Saksamaa koosseisu – toim) Kaunertali, ei saanud see toimuda natside heakskiiduta või leidis see aset isegi natside kaitse all,» lausus van Staa 2007. aastal.
Pärast seda on Alexander Van der Belleni isaga seonduv aeg-ajalt taas konkurentide poolt üles tõstetud.
Roheliste erakonna presidendikandidaat on ise oma isa kolimist Eestist Saksamaale meenutanud nii, et isa otsustas selle sammu astuda pärast seda, kui Nõukogude repressiivorgan NKVD oli korduvalt öösiti tema kodus isa otsimas käinud. Kuna Alexander Van der Bellen seenior töötas Tallinnas British Overseas Banki osakonnajuhina, kuulus ta okupeeritud Eestis klassi, millesse kuulujaid ähvardas Siberisse saatmine või hukkamine.
Seetõttu otsustas Austria presidendikandidaadi isa 1941. aastal Eestist lahkuda ja Saksamaale ümber asuda. Kuna Van der Bellenite suguvõsa on saksa juurtega, sai ta seda Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud lepingu järgi teha.
Saksamaale ümber asunud ja hiljem Austriasse kolinud Alexander Van der Belleni vanemad säilitasid Eesti Vabariigi kodakondsuse 1958. aastani, alles siis võtsid nad Austria kodakondsuse.
Austria presidendivalimised toimuvad 4. detsembril. Kandidaadid riigipea kohale on roheliste kandidaat, sünnijärgne Eesti kodanik Alexander Van der Bellen ja Austria Vabaduspartei (FPÖ) kandidaat Norbert Hofer.