/nginx/o/2011/09/05/736128t1h069c.jpg)
Loodav koalitsioon andis lubaduse, et 2019. aastaks tõuseb õpetajate keskmine palk umbes 1600 euroni. Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri pidas vajalikuks meenutada, et sellise lubadusega alustas ka lahkuv valitsus, kes aga lubaduse täitmiseni ei jõudnud.
«Oleme kokku leppinud, et aastaks 2019 tõuseb õpetajate keskmine palk 120 protsendile Eesti keskmisest ehk prognoosi kohaselt 1600 eurole kuus,» kinnitas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esimees Jevgeni Ossinovski eileõhtusel pressikonverentsil, kus loodav koalitsioon avalikustas plaanitavad muudatused maksu- ja majanduspoliitikas.
Praegu on õpetajate keskmine palk umbes 1150 eurot, seega teeniksid õpetajad kolme aasta pärast kuus keskmiselt umbes 450 eurot rohkem.
Võimuliidu loojad teatasid plaanist tõsta Eesti õpetajate palga alammäära 120 protsendile keskmisest palgast juba teisipäeval. Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) esimees Reemo Voltri rõõmustas otsuse üle, kuid meenutas, et sellise lubadusega alustas ka lahkuv valitsus, kes aga lubaduste täitmiseni ei jõudnud.
/nginx/o/2016/11/16/6079489t1h0950.jpg)
«See viis õpetajate mõtted juba streigilainele, kuna õpetajate töötasu hakkas hoopis kaugenema riigi keskmisest, mitte sellele lähenema,» rääkis Voltri.
Ta märkis, et praegust rahastamissüsteemi arvestades, kus omavalitsusele antakse iga õpetaja ametikoha kohta õpetaja töötasu alammäärale lisaks 20 protsenti, tähendab see seda, et õpetajate töötasu miinimum peab 2019. aastal olema võrdne riigi keskmise töötasuga.
«Paraku peame tõdema, et käesoleval aastal on õpetajate töötasu miinimum hoopis eemaldunud riigi keskmisest töötasust,» sõnas Voltri.
Ta tõi välja, et mullu oli Eesti keskmine töötasu 1056 eurot ja õpetaja töötasu miinimum 900 eurot ehk õpetaja miinimumpalk moodustas keskmisest 85 protsenti. Sel aastal tõusis Eestis keskmine palk 1137 euroni ja pisut tõusis ka õpetajate töötasu miinimum - 958 euroni -, mis aga tähendab, et õpetajate miinimumpalk moodustab praegu Eesti riigi keskmisest 84 protsenti.
«Osa kohalikke omavalitsusi maksab õpetajatele veel lisaks ja seega on keskmine natuke kõrgem, kuid siiski õpetajate töötasu sel aastal võrreldes keskmisega langeb,» märkis Voltri. «Loodame, et järgmistel aastatel see muutub vastavalt eile antud lubadusele ning tõesti toob meie õpetajate pealekasvu suurele probleemile ka leevendust,» lisas ta.
Voltri juhtis probleemile tähelepanu ka septembri lõpus valitsusele ja riigikogule saadetud pöördumises, kus ta soovis muu hulgas õpetajatele lähiaastateks rohkem kui kümneprotsendist palgatõusu, sest ainult nii on võimalik juba ammu välja käidud lubadust täita. Samuti kohtus ta septembris isiklikult haridusminister Maris Lauriga, kes põhjendas õpetajate miinimumpalga eemaldumist riigi keskmisest sellega, et Eesti keskmine palk on tõusnud prognoositust kiiremini.
Hiljuti pöördus EHL seoses palgaküsimusega ka tulevaste valitsuserakondade juhtide poole. Loe lisaks: Haridustöötajad: uus valitsus peab hariduse ja õpetajad senisest enam prioriteediks seadma
«Kui lähtume antud lubadusest, et õpetajate keskmine töötasu peab tõusma lubatud 120 protsendini riigi keskmisest töötasust ehk õpetajate töötasu alammäär peab tõusma võrdseks riigi keskmise töötasuga, siis on vaja järgmistel aastatel oluliselt suuremat palgatõusu, kui oli 2016. aastal,» rääkis Voltri.
Tema hinnangul võiks õpetajate palk ideaalis kuni 2019. aastani igal aastal 11-12 protsendi võrra tõusta.
29. septembril tegi Maris Lauri koos omavalitsuste ja õpetajate esindajatega 2017. aasta miinimumpalga üle toimunud konsultatsioonidel ettepaneku, et tulevast aastast kasvaks õpetajate miinimumpalk vähemalt 1000 euroni ning keskmine töötasu vähemalt 1200 euroni.
«Järgmise aasta riigieelarve eelnõu kindlustab õpetajatele järgmisel aastal vähemalt 4,6-protsendise tõusu,» lubas minister. «Samuti tegeleb ministeerium täiendavate võimaluste otsimisega õpetajate palga enamaks tõstmiseks. Väga olulised on omavalitsuste õpetajat väärtustavad otsuseid, sest enamik õpetajaid on nende palgal.»
«Lubadus on muidugi ilus ja kõlav, kuid tekitab kahjuks pigem suuremal hulgal küsimusi kui rõõmu ja rahulolu,» ütles õpetajate liidu esinaine Margit Timakov Postimehele. «Mille arvelt see raha hariduses leitakse? Milliseid jõu- ja ilunumbreid selle nimel tegema hakatakse? Teades, kuidas keskmine palk hetkel õpetajate töötasu numbrite eest ära lipsab, ei ole järgmise aasta palgatõus isegi mitte inflatsiooni kompensatsioon,» tõdes liidu esinaine.
Timakovi sõnul on noorte õpetajaks õppima meelitamiseks täna kindlasti enamat vaja kui loosungitena kõlavaid lubadusi. «Riigil on vaja visiooni ja konkreetset terviklikku tegevuskava, mida teha kriitilise õpetajate puudusega, mis tundub meie ühiskonda mitte enam alles 5-10 aasta pärast jõudvat, vaid kohati juba rängalt ründavat.»
Voltri lisas veel, et me räägime ju tegelikult õpetajatest, kes on magistritasemel spetsialistid ja seetõttu peaks õpetaja töötasu võrdlema just kõrgharidusega spetsialistide keskmise töötasuga, mis ongi 20 protsenti kõrgem kui riigi keskmine. «Seega me liiguksime õpetaja palgaga teistele kõrgharidusega töötajate palkadele järgi, mitte ette,» märkis ta.
Möödunud kolmapäeval võimukõnelusi alustanud Keskerakonna esimees Jüri Ratas, SDE esimees Jevgeni Ossinovski ja IRLi juht Margus Tsahkna teatasid teisipäeva õhtul plaanist tõsta Eesti õpetajate palga alammäär 120 protsendile keskmisest palgast ja koolilõuna toetus seniselt 78 sendilt ühele eurole. Eile kinnitasid erakondade esimehed, et prognoosi kohaselt tõuseks õpetajate keskmine palk 2019. aastal 1600 euroni.
Ossinovski sõnul saavad ka omavalitsused üldhariduskoolide tugispetsialistide lisarahastamiseks lisatoetust, samuti luuakse riiklik süsteem, mille järgi riik motiveerib tõstma lasteaiaõpetajate palka ning kokku on lepitud ka suuremas doktoranditoetuses. «Haridus on üks prioriteete,» kinnitas ta.
/nginx/o/2016/12/07/6151403t1hee8d.jpg)