/nginx/o/2015/05/19/4083411t1h4b42.jpg)
Politoloog Andres Kasekamp nimetas vabariiklase Donald Trumpi võitu USA presidendivalimistel suureks üllatuseks ning tõdes, et mitmed Trumpi välis- ja julgeolekupoliitilised seisukohad on Eesti vaatevinklist murettekitavad.
Kasekamp: Trumpi võit on suurüllatus (11)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Trumpi võit oli kõigi vaatlejate jaoks suur üllatus,» ütles BNSile Tartu Ülikooli Balti poliitika professor Andres Kasekamp. «Eriti üllatavaks teeb selle asjaolu, et Trump suutis kampaania võiduka lõpuni viia hoolimata sellest, et paljud vabariiklaste tipp-poliitikud teda vulgaarsete väljaütlemiste, seisukohavõttude ja käitumise tõttu ei toetanud.»
«Varem pole USA presidendivalimiste ajaloos olnud sellist olukorda, kus ühe suure partei juhtkond ei ole oma kandidaadi taga,» tõdes politoloog. «Trump on sedavõrd lõhestav isikusus, et juhtivad vabariiklased tõmbusid temast eemale ja keeldusid teda otseselt toetamast.»
«Ameerika valijate jaoks osutus ka veenvaks Trumpi lubadus viia läbi suuri muutusi. Kuna Trump oli iseseisev kandidaat, keda ei rahastanud suured mõjugrupid, uskusid valijad, et Trump suudab presidendina hakata vastu ka kõikidele suurtele lobi- ja huvigruppidele.»
«Trumpi puhul meeldis ameeriklastele kindlasti asjaolu, et ta jättis endast mulje kui otsekohesest, ning poliitiliselt mittekorrektselt rääkivast mehest, kes lubas olla otsustav ja kindlakäeline juht,» ütles Kasekamp. Ta tõi esile, et Trump mängis väga osavalt eemalseisja, autsaideri rolli. «USA poliitikas on ka varem osutunud edukaks kandidaadid, kes vastandavad end Washingtoni eliidile. Trump tegi seda edukamalt kui varasemad kandidaadid,» nentis politoloog.
Ka tõi Kasekamp esile vahetult enne valimisi taaslahvatanud Hillary Clintoni e-kirjade skandaali. «Kindlasti võis see tuua Trumpile pooldajaid juurde,» sõnas Kasekamp.
Kasekamp nentis, et Trump kasutas kampaanias oma tuntust ning seetõttu olid tema valimiskulud madalamad. «Sisuliselt sai ta tasuta reklaami. Kõik meediakanalid kajastasid seda, mida Trump tegi või ütles. Tasuta reklaam andis Trumpile suure eelise,» nentis Kasekamp.
Kasekamp nentis, et Eestis on palju tuntud muret Trumpi välis- ja julgeolekupoliitiliste seiskohtade, täpsemalt nende puudumise pärast. «Kampaania ajal on Trump avaldanud kahtlust ka NATO vajalikkuse üle ning teatanud, et USA aitab vaid neid, kes selle eest ka ise maksavad,» rääkis ta.
«Ta on ärimees, kes on harjunud tegema tehinguid. See on aga midagi, mida ootab Vladimir Putin: liidrit, kes ei hoia kinni väärtustest ning on valmis jagama mõjusfääre. Eesti ja Balti riikide jaoks on see väga ohtlik mõtteviis.»
«Tegelikult me ei tea, mida Trumpi puhul oodata. Me tahame mõtelda, et ta ei hakka tegema seda, millest ta kampaania ajal rääkis,» sõnas Kasekamp.
«Väga palju hakkab sõltuma selles, kes saavad Trumpi nõunikeks ja valitsuse liikmeteks. Loodetavasti suudavad nemad ohjeldada Trumpi kõige äärmuslikumaid seisukohti või algatusi,» sõnas Kasekamp. Ta lisas, et ka kongress ja senat võivad takistada riigipea algatusi.
Seekordset kampaaniat siseloomustades sõnas Kasekamp, et esmakordselt tegeles üks kandidaat ehk Donald Trump lausvaletamisega ning see ei toonud kaasa mingeid tagajärgi.
«Kandidaadid on kampaanias alati tegelenud liialdamise ja ilustamisega ning üht-teist moonutanud. See on tavaline. Aga Trump valetas suurelt ning korduvalt. Samas valetamisega vahele jäädes teatas ta, et pole seda öelnud. Sellist enneolematut tõe moonutamist pole kampaaniates varem olnud,» sõnas Kasekamp.
Ka nimetas Kasekamp enneolematuks olukorda, kus üks kandidaat ehk Trump seadis valimisprotsessi aususe kahtluse alla. «Trump vihjas korduvalt selle, et valimissüsteem on kallutatud ning seda Clintoni poolt ja tema vastu,» ütles Kasekamp. «Varem pole ette tulnud, et üks kandidaat seab valmistulemused juba ette kahtluse alla.»
Kasekamp märkis, et seekordne valimiskampaania tõi kaasa terava vastasseisu ja ühiskonna polariseerumise. «See kordub iga nelja aasta tagant,» nentis ta. Kasekampi hinnangul on polariseerumiseks üheks põhjuseks sotsiaalmeedia, kus igaüks elab oma suletud mullis. Ta lisas, et selline vastandumine mürgitab ühiskonda.