Keskerakondlased nii Edgar Savisaare kui Jüri Ratase leerist toonitavad, et erakond peab praegu kokku hoidma, et saavutada ühine eesmärk ja jätta Reformierakond opositsiooni.
Keskerakonna leerid hoiavad kokku: kõige tähtsam on Reformierakond opositsiooni jätta (3)
Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid usub, et erakond on uue koalitsiooni moodustamisel ühtne ning tahe jätta Reformierakond opositsiooni on võrdselt tugev nii Edgar Savisaare kui ka Jüri Ratase toetajate leeris.
«Keskerakonna kongress võttis laupäeval ühehäälselt vastu toetuseavalduse Taavi Rõivase umbusaldamiseks. Kindlasti on Keskerakonnas ja Keskerakonna fraktsioonis nii kogenud poliitikud, et kõik saavad aru, et millise poliitika eest vastutab Reformierakond,» ütles Karilaid Postimehele.
Karilaid meenutas, et Keskerakond on olnud Reformierakonnaga kaks korda koalitsioonis ja lõppmängus on Reformierakond osutunud alati reeturlikuks ja sõnamurdlikuks.
«Praegu valitseb suur tahe proovida teistsuguseid poliitilisi kombinatsioone ja jätta Reformierakond opositsiooni. Kas see õnnestub, on omaette küsimus. Reformierakond on olnud 18 aastat võimul. See nõuab Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) vahel tõsist usaldust ja kokkulepet, et kõik õnnestuks. Täna võin öelda, et Keskerakonna prioriteet number üks on pidada läbirääkimisi sotsiaaldemokraatide ning IRLiga,» rääkis Karilaid.
Tema sõnul on võimalused kokkuleppele jõudmiseks head, mida näitas ka see, et sotsiaaldemokraadid ja IRL alustasid riigimehelikke samme juba päev enne Keskerakonna kongressi, kutsudes riigikogu liikmed tagasi riigiettevõtete nõukogudest.
«See näitas, et neil on tõsised plaanid teha kapitaalsemat laadi valitsusremonti. On suur pluss, et nad on sellise julguse endas leidnud,» lausus ta.
Rääkides Keskerakonna koostööleppest Kremli võimuparteiga Ühtne Venemaa ja tulevaste koalitsioonipartnerite võimalikust vastuseisust sellele, ütles Karilaid, et ta ei pea seda praegu teemaks. «Kõigepealt ootame ära homse Taavi Rõivase valitsuse umbusaldusavalduse, siis hakkame uut poliitilist kokkulepe ehitama,» lausus ta.
Kommenteerides ennast parempoolsena positsioneerinud Isamaa ja Res Publica Liidu sobivust pigem vasakpoolseks nimetatud koalitsiooni, märkis Karilaid, et Eestis on vasak- ja parempoolsus sageli ainult loosung, millega saab valijaid mobiliseerida.
«Kui me vaatame täna olematut regionaalpoliitikat, ääremaastumist ja nõrgukest maaelu, siis kas selle toetamine on vasak- või parempoolne? Majandus seisab, me oleme Baltikumi punane latern, kas majanduse käimatõmbamine on vasak- või parempoolne? Kui vaatame nõrku omavalitsusi, kas nende tulubaasi tugevdamine on vasak- või parempoolne. Kas demokraatiapakett ning kodanike suurem kaasamine poliitikaprotsessi on parem- või vasakpoolne?» küsis Karilaid.
Ta möönis, et koalitsioonilepingu sisus kokku leppimine saab olema kahtlemata suur väljakutse, aga see on võimalik. Ta nentis, et peal on ka ajaline surve, kuna aasta lõpp ja jõulud on lähenemas, ning vastu tuleb võtta järgmise aasta riigieelarve.
«Kui kolm erakonda seda lõpp-punkti ei näeks, kuhu välja jõuda, siis me poleks konsultatsioone alustanud. Ma olen konstruktiivselt positiivne, et Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Isamaa ja Res Publica Liit saavad uues võimuliidus kokku lepitud,» sõnas Karilaid.
Simson: kõik fraktsiooni liikmed on positiivselt kaasatud
Küsimusele, kas Keskerakonna 27-liikmeline fraktsioon jääb läbirääkimistel ühtseks, vastas saadikurühma esimees Kadri Simson, et fraktsioon on viimase 24 tunni jooksul pidanud kolm koosolekut ja talle on jäänud küll mulje, et kõik fraktsiooni liikmed on positiivselt kaasatud ja valmis andma oma panust teemadega, mille eest Keskerakond peab valitsuses seisma.
Tema sõnul pole senimaani signaale, mis annaksid põhjust arvata, et fraktsioon laguneks.
Lenk: traagiline, et Savisaar seda kõike nautida ei saa
Keskerakonda kuuluva riigikogu liikme Heimar Lengi sõnul liigutakse praegu samal kursil, mida soovinuks ka endine esimees Edgar Savisaar - võtta maha Reformierakond. «Me oleme vastasleeris (Savisaare pooldajad - toim) ja kuskil kümmekond saadikut sinna ka jääb, sest oleme kogu aeg Savisaart toetanud ja jääme seda ka edaspidi tegema, kuid praegu ei saa me ära rikkuda erakonna kurssi. See on seesama kurss, mida ajas ka Savisaar, et Reformierakond tuleb maha võtta,» rääkis Lenk ja toonitas, et just sel põhjusel ei tohiks praegu lõhet erakonnas süvendada.
Nii ei ole tal ka midagi selle vastu, kui peaministriks peaks saama erakonna uus esimees Jüri Ratas nn vastasleerist.
«Peaksime erakonnana liikuma ühise eesmärgi nimel, sest koalitsiooni minekut on paljude aastate jooksul loodetud ja tahetud,» märkis Lenk. Küll on tema sõnul traagiline, et Savisaar, kes kõike seda pikkade aastate jooksul ette valmistas, ei saa enam ise seda täiel määral nautida.
Ta rääkis, et läbirääkimised erinevate erakondade vahel koalitsiooni loomiseks on kestnud juba mitu kuud, täpsemalt anti kavatsusest IRLiga läbirääkimisi pidama hakata teada juba suve lõpus Laulasmaal tööseminaril, kus peamiselt arutati presidendivalimistega seonduvat.
Muidu ei ole tal võimaliku koalitsiooni, kuhu kuuluksid Keskerakond, sotsid ja IRL, vastu midagi, sest kõige tähtsam on Reformierakonnaga mitte koostööd teha, nagu ta korduvalt rõhutas, ent maailmavaateliselt peab ta kõige kaugemaks siiski IRLi.
Seoses IRLiga meenub talle kohe omal ajal ellu viidud ja palju kriitikat saanud omandireform, mille tõttu jäid paljud inimesed koduta. Ent koalitsiooniläbirääkimistel võetakse tema sõnul ka see küsimus arutusele ning loodetavasti jõutakse üldise kokkuleppeni, mis sobib kõigile osapooltele. «Väga tore, kui uus valitsus tuleb, sest Reformierakonna mahavõtmisest on siin unistatud aastaid,» rõhutas Lenk veel kord.
Keskerakonna ja Reformierakonna võimalikust kombinatsioonist rääkides tõi ta esile, et seda on varem korduvalt arutatud, kuid Reformierakond on aastatega liiga ülbeks ja upsakaks läinud. Seejuures on tema hinnangul peaministergi viimasel ajal upsakas olnud. «Meie arupärimistele vaadati ikka ülevalt alla. Ent eile, pärast umbusaldusavaldust peaministrile riigikogus arupärimist esitades märkasime, et ta oli viisakas. Tal oli peaaegu pisar silmis, ta oli kurb ja tõsine,» rääkis Lenk.
«Saatuse irooniaks võib aga pidada seda, et Taavi Rõivas, kes ise Savisaare mahavõtmist nõudis, kukub Savisaarega samal nädalal. Oli ju Rõivas see, kes ütles, et Savisaarega ta kuhugi ei lähe ja nüüd kukkus ise auku,» lisas Lenk.
Seda, et Rõivas ei kavatse ilma võitluseta taganeda, pidas ta naljakaks. «Ta oleks võinud seda kohe teha, mitte venitama hakata.»