Uue metoodikaga selguvad õpilastesse kõige enam panustavad koolid

Illustratiivne foto. Foto: Elmo Riig / Sakala

Haridus- ja teadusministeerium ja SA Innove hakkasid mõõtma gümnaasiumide panust õpilase edasijõudmisesse.

Ministeerium otsustas välja töötada uue metoodika koolide hindamiseks, kuna vaid eksamitulemused ei anna selget pilti. Nii uuriti uue metoodikaga koolide panust õpilase edasijõudmisesse matemaatikas, eesti keeles ja eesti keeles teise keelena.

«Üksnes riigieksami tulemused ei anna täit pilti sellest, kui hästi kool õpetab, mistõttu oleme välja töötanud tegevusnäitaja, mis iseloomustab õppetöö tulemuslikkust, ehk gümnaasiumi panust, võttes arvesse õpilaste põhikooli lõpueksamite tulemusi,» selgitas haridus- ja teadusministeeriumi välishindamise osakonna juhataja Kristin Hollo. 

Sarnaselt riigieksami tulemustega leitakse gümnaasiumi panus igal õppeaastal lõpetanud lennu kohta (pikem selgitus metoodika kohta allpool). 

Haridus- ja teadusministeerium jagab tulemuste põhjal koolid viiesele skaalale (-2,-1,0,1,2). Null näitab, et gümnaasiumile seatud panus õpilase edasijõudmisse on ootuspärane. Nullist väiksem tulemus näitab ootusest madalamat panust, nullist kõrgem näitab, et panus on ootusest suurem. Ehk siis koolid, kus panus on üle keskmise ja üle nulli, tehakse õpilastega tugevat tööd. 

Postimees arvutas omakorda välja kolme aasta lennu (2014, 2015, 2016) panuste keskmise ja järjestas koolid keskmise põhjal. Ministeerium ei soovi ise koole selle näitaja alusel järjestada ning ka ei pea ka aritmeetilist keskmist heaks näitajaks.

Tühi (null) veerg tähendab, et mingil põhjusel eksamit koolis sel aastal ei toimunud (nt võis olla gümnaasiumiaste selleks aastaks kaotatud vms). 

Kuidas panust arvutatakse?

Panuse hindamiseks arvestatakse õppimise lõpptulemustest (gümnaasiumi riigieksami punktid) analüütiliselt maha õpilase panus tema lähtetaseme (põhikooli eksamitulemus) alusel. Selleks arvutatakse kooli õppima asunud õpilaste põhikooli lõpueksamite tulemuste alusel neilt gümnaasiumi lõpuks oodatav tulemuste tase ehk prognoos.

Lisaks võetakse arvesse ka täiendavaid tegureid nii õpilase kui kooli ja piirkonna tasemel. Vaadatakse tema sugu, vanust, kooli ja piirkonna tasemel aga kooli suurust, õppekeelt, kooli võimalust õpilasi valida ja kohaliku omavalitsuse arengu indeksit.

Kooli panuse hindamiseks tuuakse välja, kui palju erineb riigieksami tegelik tulemus riigieksami tulemuste ootuspärasest tasemest. Kui kool vastab leitud ootustele, on tulemus null ehk lisandväärtus on keskmine. Kui õpilased on oodatavast edukamalt õppinud, siis kooli lisandväärtus on kõrge ja ootusest maha jäämisel on kooli lisandväärtus madal.

Gümnaasiumi panuse analüüsimisel leitakse koolist sõltumatute tegurite taseme alusel igale gümnaasiumile temalt oodatav keskmine eksamitulemus. Ainepõhiselt on koolid jaotatud kolme rühma: need, kus lisandväärtus on Eesti keskmisest madalam või väga madal, ootuspärase lisandväärtusega ning kõrge või väga kõrge lisandväärtusega, kus näitaja on Eesti keskmisest oluliselt kõrgem. Mida väiksem on tegelik tulemus oodatud tasemest, seda madalam on ka gümnaasiumi panus. Samuti, mida enam ületatakse oodatud taset, seda suurem on panus.

Ministeeriumi hinnangul on tegemist täiendava koolivõrgu seirevahendiga, mis aitab märgata nö. riskikoole, kes on hädas oma õpilaste arengu toetamisega.

Möödunud aasta septembris teatas haridus- ja teadusministeerium, et vaid eksamitulemuste põhjal tehtavad koolide pingeread ei peegelda tegelikult koolide panust. Näiteks ei ole eksamitulemuste põhjal õiglane võrrelda kooli, kes on valinud parimatest parimad põhikoolilõpetajad ja gümnaasiumi, kes tegeleb õpilastega, kelle lähtetase ei ole nii kõrge.

Tähelepanuta jäävad need koolid, kus tehakse suurepärast tööd kolmeliste õpilastega, kes ka gümnaasiumis õpivad ja tänu kooli tõsistele pingutusele teevad oma arengus hüppe ja saavad ka korraliku tulemuse. Teisalt ka need koolid, kus riigieksamite tulemused on küll keskmised, kuid õpilased oleks tegelikult palju rohkemaks võimelised.