Eluks ajaks vangi: Reinsalu retside karistamise plaan võtab ilmet

Vangla. Foto: SCANPIX

Justiitsministeerium on valmis saanud plaani, kuidas vähendada Eestis korduvkuritegevust.

Paadunud kurjategijate liistuletõmbamine on justiitsminister Urmas Reinsalu südameasjaks olnud juba tükk aega. Kevadel pidas ta parlamendi ees kõne, kus rõhutas, et kriminaalpoliitika eriti tähtsaks eesmärgiks lähemas tulevikus peab olema korduvkuritegevuse vähendamine ja riigi tugevam kehtestamine paadunud kurjategijate suhtes.

Loe veel: Reinsalu tahab paadunud kurjategijad liistule tõmmata

Nüüd on Reinsalu jõudnud eesmärgi sõnastamisest reaalsete ettepanekuteni. Tõsi, tegemist on veel vaid ettepanekutega avalikuks diskussiooniks ning ministeerium kogub nende osas arvamusi enne eelnõu väljatöötamiskavatsuseni jõudmist.

Kogu plaan ongi suunatud just ohtlike kalduvuskurjategijate ohjeldamiseks. Tegemist on kurjategijatega, kes on olnud – ja tõenäoliselt on edaspidigi – raskelt vägivaldsed, ehk on tapnud tahtlikult inimese, tekitanud raske tervisekahju või pannud toime raske seksuaalkuriteo. 

«Riik peab kaitsma ausaid kodanikke ja ühiskonda kõige ohtlikumate kurjategijate eest ehk selliste inimeste eest, kes on korduvalt tapnud, vägistanud või pannud toime mõne muu ühiskonna turvatunnet oluliselt mõjutava teo. Meie eesmärk on tõhustada korduvalt vägivallatsenud isikute karistamist ning vähendada vanglast vabanenute retsidiivsust,» rääkis Reinsalu oma plaani tutvustades. 

Justiitsministri algatust tervitas ka riigi peaprokurör Lavly Perling, kes osutas, et prokuratuur on alati rõhutanud, et kuriteo toimepannud inimesele määratud karistus peab olema konkreetsest teost lähtuv, mõjus ning just sellele inimesele kohane. 

Tema sõnul peab see kannatanutele ja õiguskuulekatele inimestele näitama riigi suhtumist ning tagama õigusrahu, mis kuriteo toimepanemise tagajärjel on kõikuma löönud.   «Korduvalt kuritegude toimepanemine näitab, et esmane karistus ei ole mõjunud või selle mõju on kadunud. Prokuratuuri reaktsioon korduvkuritegudele peab olema vältimatu, jõuline ja võimalikult kiire,» sõnas Perling pressiteates. 

Perlingu arvates on väga tänuväärne, et justiitsministeerium on asunud tegelema karistuste ja suhtumise karmistamise kõrval ka korduvkuritegude põhjustega. «Just alkoholi- ja narkosõltuvus on sageli need, mis tingivad korduvkuritegude toimepanemise ja kriminaalkaristuse kõrval on oluline tagada meetmed, mis minimaliseeriks korduvkuritegude toimepanemise riske,  olgu selleks riigi laiem kontroll kriminaalhoolduse all olevate inimeste suhtes, karistusjärgse käitumiskontrolli rakendamine või  sotsiaalprogrammid võõrutusest või vägivallast vabanemiseks,» märkis Perling.

Justiitsministeeriumi kolm võluvitsa korduvkuritegevuse vähendamiseks:

- Eluaegse vangistuse tingimuste reform

Reformiga tahetakse karmistada korduvalt tapnud, vägistanud või raskeid tervisekahjustusi tekitanud kurjategijate karistusi. Ministeerium pakub välja järgmised muudatused:

• Vähemalt teist korda tapmises süüdimõistmise korral kehtestatakse kohustuslik eluaegne vangistus. «Me tahame anda signaali, et uus isikuvastane kuritegu läheb kalliks maksma,» rääkis Reinsalu. Eestis on paari aasta peale umbes 5-6 sellist kurjategijat, kes tapab ka teist korda. Neist 1-2 saavad eluaegse vangistuse.
• Ühtlasi luuakse võimalus mõista eluaegne vangistus ka raske tervisekahjustuse, vägistamise või muu lapsevastase seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo toime pannud inimesele. Seda juhul, kui sama inimene on varem toime pannud tapmise, mõrva, raske tervisekahjustuse või lapsevastase seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo.
• Eluaegsest vangistusest käitumiskontrolli alla vabastamine muudetakse ühiskonnale turvaliseks. Kui eluaegset vanglakaristust kandev isik on vangis piisavalt pingutanud, saab ta võimaluse asuda 20-aastase vangistuse järel avavanglasse või 25-aastase vangistuse järel vabaneda elektroonilise valvega käitumis­kontrolli alla. Võrdluseks, seni saab eluaegne vang ennetähtaegselt vabastamist taotleda 30 vangla-aasta möödudes.

Reinsalu rääkis täna ajakirjanikele oma plaani tutvustades, et eluaegse vangi vabastamise kaalumisel võiks tulevikus ära kuulata ka kuriteo ohvri seisukoha.

- Paremad karistus- ja mõjutusmeetmed

Teise meetmega tahab ministeerium tõhustada korduvalt vägivallatsenud, kogukondi ja peresid hirmu all hoidvate isikute karistus- ja mõjutusmeetmeid 

• Kui kohus soovib vägivallakuriteo eest karistatud isikut vangistusest tingimisi vabastada, tuleb talle mõista karistus, mis pööratakse vähemalt osaliselt täitmisele.
• Selleks et karistus- ja mõjutusmeetmed vanglas ja kriminaalhoolduses oleksid tõhusad ja vähendaksid uue kuriteo toimepanemise riski, tuleb ministeeriumi hinnangul rohkem kasutada kohtueelseid ettekandeid ja riskihindamist, agressiivsuse vähendamise programme, alkoholikontrolli ja alkoholismiravi, elektroonilist valvet, lähenemiskeeldu ning ajast ja kohast olenevaid viibimiskeelde.
• Senisest enam tuleb tähelepanu pöörata kannatanute õigustele ning kurjategija vastutusele oma tegude tagajärgede hüvitamise eest. Selleks luuakse kohtule kohustus kuulata (ohvri soovi korral) ära ohvri arvamus ning pooltele antakse võimalus leppida ja tagada kriminaal­menetluse ajal kannatanute huvid. 

- Laialdasem käitumiskontroll

Justiitsministeeriumi andmeil vabaneb ligi 70 protsenti inimestest vanglast ilma igasuguse järelevalve või toeta, paljudel puudub elu- ja töökoht ning oskused iseseisvalt ja õiguskuulekalt hakkama saada. 

Loe lisaks: Reinsalu hinnangul on karistusjärgses käitumiskontrollis asjad paigast ära

Ministeeriumi pakub olukorra parendamiseks välja:

• Karistusjärgse käitumiskontrolli sihtrühma muudetakse ja tagatakse teatud juhtudel selle kohustuslik rakendamine. Karistusjärgse käitumiskontrolli peamiseks sihtrühmaks saavad pikema karistusega, korduvalt vanglas karistust kandnud ja vägivallategusid toime pannud isikud. Küsimusele, kas meil on selle teostamiseks, vastas justiitsminister täna: «Saame hakkama».
• Muudetakse ka karistusjärgse käitumiskontrolli sisu: see muutub senisest tavalisest käitumis­kontrollist mõjutusvahendiks, mis vastab vabanenu vajadustele ja riskidele. Ministeeriumi hinnangul peab karistusjärgne käitumiskontroll olema intensiivne, kaasama eri osalisi ja toetama õiguskuulekat elu.
• Integreeritakse uimasti- ja alkoholisõltlaste ning seksuaalkurjategijate kompleksravi vajavate isikute ravivõimalusi vangistuse ja käitumiskontrolliga, et suurendada ravi rolli uute kuritegude ennetamisel.
• Parandatakse vanglast vabanemise ettevalmistamist vangistuses: vabanemist ette valmistav programi, avavangla ja lühiajaliste väljasõitude kontrollitud kasutamise suurendamine, töö- ja haridusvõimaluste laiendamine ning kinnipeetava isikliku vastutuse suurendamine oma elu korraldamise ees.
• Omavalitus hakkab vanglast vabanejatele majutuse pakkumise eest tegelikult vastutama: majutuskoht ja tingimused peavad olema teada enne vabanemist.

Lisaks neile kolmele suurele meetmele tahab Reinsalu ette võtta Eestis kuriteo toime pannud välismaalased. Ministeeriumi plaan näeb nimelt ette, et senisest enam tuleb tähelepanu pöörata välismaalasest kurjategija väljasaatmisele.