Ilves mängis presidendiameti usaldusväärsuse maha

President Toomas Hendrik Ilves abikaasa Evelin Ilvesega 2007. aasta alguses. Kõik oli hästi nii usaldusväärsuse kui ka perekonnaõnnega. Foto: MARINA PUSHKAR/PM/EMF

Viimase viieteistkümne aasta jooksul on presidendiinstitutsiooni usaldusväärseks pidavate inimeste hulk kukkunud järjepidevalt. President Arnold Rüütli tippaegadel 2003. aasta juunis usaldas presidendiinstitutsiooni 86 protsenti inimestest, praeguseks on sellest järgi jäänud vaid 50 protsenti.

Create your own infographics

Rüütli presidentuuri madalaim hetk oli ametiaja lõpus 2006. aastal. Toona valimised võitnud Toomas Hendrik Ilves tõi kohe kaasa presidendiinstitutsiooni usaldusreitingu kasvu ja umbusaldusreitingu languse. Tagantjärgi targana saab ütelda, et tollal saigi president Ilves nautida oma mõlema ametiaja peale kokku suurimat usaldust: reiting oli 75 protsenti ja ka mitteusaldajaid oli rekordiliselt vähe, ligi 20 protsenti.

Juba mõned aastad hiljem algas majandussurutis ehk masu, mis on meelde jäänud eelkõige suurte eelarve- ja palgakärbete ning kinnisvarakrahhiga. Juba 2009. aastal heideti president Ilvesele ette keskendumist välispoliitikale, samal ajal kui siseriiklikult on Eestis suured majandusprobleemid. Sinna aega jääb ka palju vastukaja tekitanud riigikogulaste palka tõstnud seaduse välja kuulutamine.

2010. aasta alguses sai presidendiinstitutsioon nautida veel suhteliselt kõrget usaldusreitingut, sealt edasi algas aga umbusaldajate kasv. Hävitavalt mõjus usaldusreitingule 2015. aastal välja öeldud presidendipaari abielulahutus. 

Andmed tuginevad kaitseministeeriumi tellitud institutsioonide usaldusväärsuse uuringutele.

Hea lugeja, kuidas sinu hinnangul on president Ilves oma tööga hakkama saanud? Avalda kommentaarides arvamust!