Valitsus esitab Partsi Euroopa Kontrollikoja liikme kandidaadiks

Juhan Parts. Foto: Andres Haabu

Valitsus otsustas täna hommikul peetud telefoniistungil, et esitab Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluva riigikogu liikme Juhan Partsi Euroopa Kontrollikoja liikme kandidaadiks.

Reformierakonna esimees, peaminister Taavi Rõivas ütles otsust kommenteerides, et üksmeele saavutamine oli praeguses etapis möödapääsmatu, ning tunnustas koalitsioonipartnereid konstruktiivse ja lahendustele orienteeritud suhtumise eest. «Olen ka varem öelnud, et Juhan Parts on sellele ametikohale tugev kandidaat. Tema kasuks räägib ainuüksi fakt, et tegemist on endise peaministriga, ning kaalu lisab seegi, et Parts on olnud majandusminister ja riigikontrolör,» ütles ta valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel.

IRLi esimees, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna nimetas samuti oluliseks, et valitsuses suudeti saavutada üksmeel. Ta märkis, et kuna kontrollikoja senine liige Kersti Kaljulaid valiti parlamendis väga suure poliitilise konsensusega presidendiks ja Eesti koht kontrollikojas jäi tühjaks, pidi valitsus otsusele jõudma.

«Leiti, et vahepeal on aega mööda läinud ja palju vett merre jooksnud. Valitsust ootavad sisulised otsused nagu haldusreformi rakendamine, vanemahüvitise süsteemi reformimine, majanduse käimatõmbamise otsused ning pisut teisejärgulised küsimused tuleb ära lahendada,» rääkis Tsahkna Postimehele ja lisas, et koosmeel leiti samas vaimus, mida parlament näitas eelmisel nädalal presidenti valides.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juht, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski märkis, et sotsiaaldemokraatidel on Partsi sobivuse osas jätkuvalt kahtlusi, kuid otsuse venimine oleks seadnud löögi alla Eesti rahvusvahelise usaldusväärsuse. «Vabanenud koht on vaja täita ning tulime siinkohal partneritele vastu,» ütles ta.

Partsi kandidatuuri valitsusele esitanud rahandusminister, IRLi kuuluv Sven Sester ütles Postimehele, et tal on hea meel, et just Parts on esitatud Eesti esindajaks Euroopa Kontrollikotta. «Kontrollikoda täidab Euroopa Liidus sama rolli, mis riigikontroll Eestis. Tegemist on täitevvõimust sõltumatu auditeerimisega, mis peab andma maksumaksjatele erapooletu kinnituse, kas avalikku raha kasutatakse seaduslikult ja tulemuslikult,» rääkis ta.

Tema sõnul valitakse kontrollikoja liikmeks Euroopa Liidu toimimise lepingule vastavalt inimesed, kes oma riigis kuuluvad või on kuulunud kontrolliasutustesse või kes on eriti pädevad selle ametikoha jaoks. «Nende sõltumatus peab olema väljaspool kahtlust. Endise riigikontrolörina tunneb Juhan Parts avaliku sektori auditeerimist ning on riigikontrolli üles ehitades palju panustanud sellesse, kuidas see täna Eestis toimib,» ütles Sester.

Nüüd esitab välisministeerium Partsi kandidatuuri ja vajalikud dokumendid rahandusministri sõnul ELi nõukogu peasekretariaadile, kes edastab kandidaadi arvamuse saamiseks Euroopa Parlamendile. Euroopa Parlamendi eelarve kontrolli komisjon kandidaadile küsimustiku ning korraldab tema kuulamise, mille järel kujundab komisjon oma arvamuse. Arvamust hääletatakse ka plenaaristungil. Pärast seda otsustab Euroopa Liidu nõukogu kandidaadi ametisse nimetamise, selgitas Sester.

Parts ütles ERRile, et kavatseb nüüd tõsiselt valmistuda Euroopa Parlamendis toimuvateks kuulamisteks. «Otsus ei olnud just kiiremate hulgast, kuid mine tea, milleks selline viibimine kasulik võis olla,» märkis ta. «Ehk on ka positiivset võimalik näha.»

Kontrollikoja liikme nimetamine on koalitsioonis juba eelmise aasta lõpust pingeid tekitanud ülesanne, millega valitsus polnud hakkama saanud hoolimata sellest, et kaks ametiaega kontrollikojas töötanud ja eelmisel nädalal presidendiks valitud Kersti Kaljulaidi viimane ametiaeg lõppes tänavu mais. Partsi nimetamisele seisis seni vastu Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kes nõudis uue ja sobivama kandidaadi esitamist.

Parts (50) on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduse erialal ning töötanud aastatel 1992–1998 asekantslerina justiitsministeeriumis. 1998.–2002. aastani oli ta riigikontrolör, misjärel suundus poliitikasse ning sai 2003. aasta riigikogu valimiste järel Res Publica esimehena kaheks aastaks Eesti peaministriks.

Valitsuses töötas Parts ka aastatel 2007–2014, kui ta oli majandus- ja kommunikatsiooniminister. Riigikokku on teda valitud kõigil valimistel alates 2003. aastast. Mullu märtsis toimunud valimistel kandideeris ta IRLi esinumbrina Harju- ja Raplamaal, kus kogus 4208 häält ja sai selle tulemusega ringkonnamandaadi.

Praegu on Parts IRLi riigikogu fraktsiooni aseesimees, samuti kuulub ta erakonna eestseisusesse ja volikokku. Kontrollikoja liikmeks saades peab ta IRList välja astuma.

Partsi asendusliige riigikogus on IRLi nimekirjas kandideerinud ajakirjanik Tiina Kangro, kes kogus Harju- ja Raplamaa valimisringkonnas 1669 häält. Tema loobumise korral pääseks parlamenti samas ringkonnas 1536 häält saanud Aivar Riisalu.

Euroopa Kontrollikoja ülesanne on Euroopa Liidu sõltumatu välisaudiitorina kontrollida, kas ELi eelarvet on korrektselt täidetud ning ELi vahendeid kogutud ja kasutatud seaduslikult ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega kooskõlas. Kontrollikotta kuulub üks liige igast ELi liikmesriigist.

Viimased enam kui 12 aastat töötas Euroopa Kontrollikoja liikmena Kersti Kaljulaid, kellest saab täna pärast riigikogu ees vande andmist Eesti president.