Nüüd mõelgu kõik need inimesed, kes kukkusid Kaljulaidi kandidatuuri peale kätega vehkima ja jalgu trampima: kui me tema poolt ei hääleta, siis me saame Marina Kaljuranna. Kas see on parem variant? Kas tema seisukohad immigratsiooni ja kooseluseaduse küsimuses meeldivad teile rohkem? Kusjuures me saame ta peale seda, kui meid on tõrva ja sulgede sisse kastetud riigikogus valimiste läbi kukutamise eest.
Reformikad tahavad meid siin aktiivselt lõksu mängida. Nad on öelnud, et nad ei vetosta Kaljulaidi. Aga täiesti selge on, et nad tõmbavad talt esmaspäeval vaiba alt ja loodavad läbi kukutada. Eesmärk on väga selge: lükata asi valimiskogusse, kus pannakse üles Marina, kuna Kallas enam ei kandideeri ja Marina oli ju ka nende kandidaat ja veel populaarne pealegi. Kaljurand on eelmisest portsust ainus, kes pole välistanud oma uuesti kandideerimist. Ja rõhutan, et nad tahavad seda teha, lükates segaduse - ja ka tulemuse - meie kaela!
Paraku ei ole meil praegu erilist manööverruumi olla põhimõttekindlalt paindumatu ja saata kõik pikalt. Kui me nii teeme, siis saame absoluutselt kõige halvema lahenduse, mis on. Kes sellest aru saab, võib öelda endale, et ta saab poliitikast aru. Kes ei saa, see ei saa.
Minu kiri erakonnakaaslastele ei ole mõeldud avalikkusele ja ma ei kommenteeri seda.
Pean muidugi mainima, et ajaraam on olnud väga lühike. Meil on olnud mõni päev aega, et tutvuda sisuliselt presidendikandidaadi ja tema seisukohtadega.
Erakonnasisene tagasiside on midagi, millega tuleb erakonna fraktsioonil arvestada.
Esmaspäeva hommikul fraktsiooni koosolekul otsustame, kas jätame fraktsiooniliikmetele hääletamise vabaks. Võin öelda, et seal ei ole suurt vahet: kui jätame vabaks, siis ei tule meilt häält. Kui me ei toeta ühtse fraktsioonina, siis ka ei tule hääli.