/nginx/o/2016/09/06/5800193t1h4714.jpg)
Eile Soome päevalehes Helsingin Sanomat ilmunud Jussi Niemeläineni analüüs Eesti ja Soome suhetest lõi väga murettekitava pildi.
Soome päevalehes ilmunud artikli motiiv tõstatab küsimusi (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pikka aega reporterina Venemaal viibinud Niemeläinen väitis, et Eesti üritab takistada Soome ja USA sõjalist koostööd, kui see toimub väljaspool NATOt ning Eesti president Toomas Hendrik Ilves ja Soome ametivend Sauli Niinistö ei talu üksteiste seltskondagi. Ilvese NATO-suunalised õpetussõnad olevat Soomet eriliselt nõelanud.
Kirjavahetuses Postimehega väitis Niemeläinen, et analüüsi eesmärgiks ei olnud Ilvest kritiseerida, vaid valgust heita naaberriikide suuremale suhtekriisile, millele olevat ajakirjaniku tähelepanu tõmmanud mitmed anonüümsust soovivad usaldusväärsed allikad.
Eesti välispoliitika instituudi juhatuse liige Andres Kasekamp sõnas ERRi uudisteportaalile, et Ilvese väljaütlemised lähevad väga paljudele korda, kuid mõjuvad mõnedele inimestele ärritavalt. "Presidendil ongi tema sõnade võim, tema avalikel ütlustel on kaalu, aga Soome president arusaadavalt on ettevaatlikum oma väljaütlemistes, kuna tema on ka otseselt vastutav välispoliitika ja eriti Vene suhete kujundamise eest," lausus Kasekamp.
Eesti diplomaatide kooli asedirektor Vahur Made ütles ERRile, et president Ilves avaldas tõesti imestust selle üle, et Soome tahab USA ja ka Suurbritanniaga kahepoolset lepingut teha, aga NATO liikmeks saada ei soovi. «Samas ma ka mõistan Soome tegevusviisi, sest nende jaoks on NATO teema siseriiklikult sedavõrd hell ja tundlik, et isegi kui nad NATO liikmesuse suunas liiguvad, tahavad nad teha seda väga ettevaatlikult ja sammhaaval,» nentis ta.
Eesti saadik Soomes ja Soome saadik Eestis sõnasid eile ilmunud väidetele Eesti ja Soome suhtete käärimise kohta vastu, et naabrite läbisaamine pole kunagi parem olnud.
«Kõik, kes hoiavad ennast Eesti ja Soome suhetega kursis, näevad, et meievaheline koostöö on igas mõttes lähedasem kui kunagi varem,» väitis Verkkouutistele Soome suursaadik Eestis Kirsti Narinen.
Suursaadikut üllatas väide, nagu üritaks Eesti takistada Soome koostööd USAga. «Miks peaks Eesti seisma vastu Soome ja USA teabevahetusele, sõjalisele- ja julgeolekukoostööle?» imestas Narinen, lisades, et Soome ja USA on koos korraldanud ka õppusi Eestis, mille üle viimasel näis olevat hea meel.
Eesti suursaadik Soomes Margus Laidre kirjeldas kahe riigi läbisaamist Narineniga sarnases valguses. «Eesti ja Soome vahelised suhted on arvatavasti paremad, kui nad on kunagi olnud,» lausus Laidre, naljatledes, et äkki tegi Niemeläinen vea riikide nimedega.
Mõlema riigi esindajad tõstatasid küsimuse kolumnisti kirjutatu tagamõtte suhtes, sest artikli eesmärgiks näib olevat varjutada Soome ja Eesti lähedasi suhteid – eesmärk, mis teenib Venemaa soove.
«Eesti ja Soome austavad üksteise erinevat lähenemist julgeolekuküsimusele,» sõnas Narinen.