Politoloogide hinnangul tasub teisipäeval jälgida Kallase häältesaaki

Siim Kallas. Foto: Mihkel Maripuu

Presidendivalimiste esimese vooru järel pidasid BNSiga vestlenud poliitikavaatlejad kõige huvitavamaks seda, kui palju hääli saab teisipäeval peetavas valimiste teises voorus Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide ühiskandidaat Siim Kallas.

«Nüüd saab huvitav olema, kui palju siis homme Siim Kallas hääli saab. Sellepärast, et seda spekulatsiooni edasi arendades peaks Siim Kallase häälte hulk olema võib-olla veelgi väiksem,» rääkis Tartu ülikooli politoloog Rein Toomla pärast esimest vooru BNSile.

Toomla pidas silmas mõttekäiku, et sotsiaaldemokraat Eiki Nestor kaotas esmaspäevases esimese hääletusvoorus eeldatavalt viis häält just reformierakondlaste arvelt, kes ei toetanud kahe partei kokkulepet anda esimeses voorus oma hääl sotsiaaldemokraat Nestorile, kahes järgnevas aga reformierakondlasele Kallasele.

«Me teame seda ju, et Reformierakond ei ole olnud oma kandidaatide suhtes sugugi mitte ühtne,» ütles Toomla. «See, et on kord eelistatud ühte, kord kahte kandidaati, see on tekitanud ilmselt Reformierakonnas sisepingeid. Ja selline Reformierakonna sisene vastasseis Siim Kallasele oli tuntav. Ja ma arvan, et see praegu väljenduski siis viie inimese käitumisega, kõige tõenäolisemalt. Et need olid siis ennekõike vast inimesed, kellele see [kokkulepe] ei meeldinud,» selgitas Toomla.

Riigikogu esimeses hääletusvoorus jäi esmaspäeval president valimata, kuna Eiki Nestor, Allar Jõks ega Mailis Reps ei saanud keegi vajalikku 68 häält. Nestor kogus 40 häält ehk kolme võrra vähem, kui oli tema kandidatuuri ülesseadmisel. Talle oodati siiski kokku 45 toetushäält, kuna Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid, kelle on riigikogus vastavalt 30 ja 15 kohta, lubasid esimeses voorus Nestorit toetada. Küll aga sai Jõks neli häält rohkem, kui tal esitajaid oli.

Seda, et Nestoril puudu jäänud hääled kuulusid reformierakondlastele uskus ka sotsioloog Juhan Kivirähk. «Ilmselt on need üle läinud hääled pärit nende hulgast, kes seda Nestori-Kallase tandemit ei toeta ja no kust mujalt saavad nad pärit olla kui Reformierakonnast,» rääkis Kivirähk BNSile.

Kivirähu hinnangul on teise vooru tulemus oluline Kallase ja terve Reformierakonna jaoks, kuna kaks teises voorus enim hääli saanud kandidaati liiguvad kolmandasse vooru ja kui kumbki neist seal 68 häält ei kogu, siis automaatselt valimiskogusse.

«Riigikogust automaatne pääs on ainult probleem Kallase puhul, kes läheb automaatselt ja kui seatakse üles ka Kaljurand, siis on kaks reformierakonna kandidaati vastamisi, kes söövad üksteise hääli. Aga teiste puhul ei ole selles riigikogu edus eriti tähendust,» rääkis Kivirähk.

Välisminister Marina Kaljurand, keda toetab osa mõjukaid reformierakondlasi, on lubanud kindlasti kandideerida valimiskogus ning kutsunud Kallast seal kandideerimisest tema kasuks loobuma.

Riigikogus esmaspäeval peetud presidendivalimiste esimeses voorus kogus Allar Jõks 25 häält ehk nelja võrra rohkem, kui oli toetajaid tema kandidatuuri ülesseadmisel.

Reps kogus 26 häält ehk ühe võrra vähem, kui oli tema kandidatuuri ülesseadmisel.

Sedeleid, millel ei olnud täidetud ühtegi lahtrit, oli kaheksa. Istungi alguses toimunud kohaloleku kontrollil selgus, et presidenti olid valimas 99 saadikut ja puudusid kaks.

Riigikogu esimese voorus kandideerisid Isamaa ja Res Publica Liidu ning Vabaerakonna presidendikandidaat Allar Jõks, kelle esitasid 21 saadikut, Keskerakonna 27 saadiku esitatud Mailis Reps ja Reformierakonna ning sotsiaaldemokraatide 43 häälega esitatud Eiki Nestor.