Guantanamo jeemenlasest eksvang rääkis avameelselt oma elust Tallinnas

Guantanamo vangla. Foto: SCANPIX

Juba poolteist aastat Tallinnas elav Ahmed Abdul Qader andis avameelse intervjuu New York Times'ile, kus ta rääkis elust Eestis ja oma raskest minevikust, mis teda siiani kummitab.

Qader, kes viibis terrorismis kahtlustatavana 13 aastat Guantanamo kinnipidamiskeskuses, paigutati Eestisse poolteist aastat tagasi. Kui ta vanglast vabanes, oli ta 30-aastane hõrenevate juustega mees. Kuigi minevik kummitab teda siiani, on ta alustanud Eestis, millest ta polnud varem midagi kuulnud, uut elu.

Qaderi sõnul tundis ta end siia jõudes justkui uuestisündinuna. Samas oli ajastus halb: alles toimusid Prantsusmaal Pariisis terrorirünnakud ja Süüria pagulaskriis oli haripunktis. Ka mõned eestlased olid ärritunud, kui lugesid artiklit tema saabumisest.

Qader mõtles siis: «Ma arvan, et ma ei saa enne vabaks, kuni ma ei ole oma nime puhtaks saanud. Ma jään alati selleks meheks, kes oli Guantanamos». Seejärel otsustas ta hoida madalat profiili, keelduda igasugustest intervjuudest ja oma minevikust rääkida võimalikult vähe.

Kuvatõmmis New York Times'ist. Foto: Kuvatõmmis

Kuigi ta on Eestile tänulik ja tal on eestlastega meeldivaid kogemusi olnud, ei ole siiski mitte kõik tema hinnangul nii sõbralikud. Eelmise aasta sügisel hakkas teda kiusama purjus naaber põhjusel, et ta on välismaalane. Lõpuks olla naaber teda isegi relvaga ähvardanud ja pannud prügi tema uksele. Qader kutsus politsei ja mõnitamine sai lõpu.

Ent mõni päev hiljem ilmusid tema ukse taha kaks politseinikku, kes hakkasid pärima, kust ta pärit on ja kust ta raha sai. Kui mees selgitas, öelnud politseinikud, et ta ei muretseks. Sellegi poolest ei saanud Qader neli päeva korralikult magada.

Nüüd, kui Qader tulevikust mõtiskleb, ütleb ta, et tunneb end mehena, kes hoiab käes «väikest küünalt». «Mulle öeldakse, et ära vaata tagasi, vaid ikka edasi. Kuid probleem on selles, et tulevik tundub tume ja see hirmutab mind kõige enam,» rääkis mees.

Eesti pikendas hiljuti tema elamisluba kahe aasta võrra, kuid Qader'ile valmistab muret, et Eestis on vaid 1,3 miljonit inimest ja nende seas vaid mõni tuhat moslemit ja veel vähem araablasi. Halal toitu ei ole peaaegu üldse saada ning talle tundub, et bussis vahitakse teda ja et temasse suhtutakse vaenulikult.

Parem naaseks ta kodumaale, kuid ta kardab, et Jeemeni või Ameerika julgeolekujõud võivad ekslikult otsustada, et ta siiski tegi koostööd terroristidega, mistõttu võidakse ta taas vangi saata või isegi tappa.

Eesti küll lubab tal peret külastada, kuid reisidokumentide hankimine on keeruline. Küll helistab talle iga päev tema isa ja emaga suhtleb ta Skype'i teel. Ema on talle Skype'is isegi toiduvalmistamist õpetanud.

Möödunud aastal aitas mehe pere tal aga ühe tema õe sõbrannaga abielluda. Nad abiellusid detsembris Skype'i teel nii, et Jeemeni kohtunik viibis juures. Naine pole saanud veel Eestisse tulla, kuid nad räägivad igapäevaselt.

Vaata fotosid ja loe pikemalt New York Times'i artiklist «After Yemeni’s 13 Years in Guantánamo, Freedom for the Soul Takes Longer»

Ahmed Abdul Qader jõudis Eestisse 2015. aasta 14. jaanuari pärastlõunal.

The New York Timesis avaldatud dokumentidest selgub, et kahtlustuste kohaselt oli mees Al-Qaeda liige ja sai ka spetsiaalse väljaõppe. Teda seostati Pakistanis Faisalabadi linnas tegutseva rühmaga, mis keskendus Afganistanis Ameerika ja liitlasvägede ründamisele isevalmistatud lõhkekehadega. 

Mees vahistatigi 28. märtsil 2002 Faisalabadi linnas, kus ta viibis väidetavalt Pakistani terroristlikule organisatsioonile kuuluvas turvamajas. Kokku peeti kahes majas korraldatud reidi käigus kinni vähemalt 23 inimest, teiste seas ka Osama bin Ladeni väidetav käsilane Abu Zubaydah, kes siiski ei viibinud Qaderiga samas hoones.

Qader'ile ei ole aga süüdistust esitatud, sest tema vastu pole kindlaid tõendeid. Qader on uurijatele kinnitanud, et ta ei tunne Zubaydah’t. Tema tunnistusest võib järeldada, et mees sattus noorena võõral maal lihtsalt valesse seltskonda.

Eestisse tulles avaldas ta soovi, et tahab jätta eelneva elu seljataha, ta ei tahtnud enam suhelda endiste tuttavatega ega nendega, kellega ta Guantanamos viibis. Qader taotles Eestilt varjupaika. 

Mehele anti väike korter ja tugiisik, kes aitab teda kahe aasta vältel. Samuti saab ta tervishoiuteenuseid ja toimetulekutoetust.

Kui Barack Obama 2009. aastal Ameerika Ühendriikide presidendiks sai, lubas ta, et Guantanamo vangilaager suletakse. Euroopa Liit toetas otsust, kuid ei kehtestanud, et liikmesriigid peavad vastu võtma endisi vange.

2014. aasta esitas Ameerika Eestile palve kaaluda, kas ollakse valmis endist vangi vastu võtma. Valitsus otsustaski palvele vastu tulla. Guantanamost Eestisse saadetud isiku valisid välja siseministeeriumi ametnikud, kes käisid ka kandidaatidega vestlemas, et näha, millist inimest oleks kergem ühiskonda integreerida.