Õpetajat väidetavalt näkku löönud vallavolikogu liige eitab tegu

Vägivald. Foto: Raigo Pajula

Võõrast naist väidetavalt rusikaga näkku löönud Kohtla-Nõmme vallavolikogu liige lükkab süüdistused tagasi: «Mina talle kindlasti pauku ei pannud.»

Ajaleht Põhjarannik kirjutas laupäeval, et Kohtla-Nõmme volikogu liige Roland Tarum lõi rusikaga näkku naisterahvale, kes oli pahaaimamatult sattunud tema krundile. 

«Tõusin siis kivi pealt püsti ja küsisin, mis õigusega ta mu peale niimoodi karjub, ning soovitasin tal kutsuda politsei, kes olukorra lahendaks. Selle peale lõi ta mulle rusikaga täiest jõust näkku, nii et ma kukkusin pikali. Suu verd täis, tõusin püsti ning ütlesin, et ma pildistan siis teda ka. Ta tuli mulle uuesti kallale, üritades telefoni mu käest jõuga ära võtta. Siis viskas mu käekoti tänavale ning käratas, et kadugu ma oma kotile järele. Pärast seda läks autosse ja sõitis minema,» kõlas naise kirjeldus juhtunust.

Politsei alustas kannatanu avalduse peale kriminaalmenetlust, et juhtunu asjaolud välja selgitada. Praeguseks ei ole kellelegi kahtlustust esitanud. Mees ise ütles Postimehele antud telefoniintervjuus, et tema naist ei löönud. Sellest, mis siis tema väitel tegelikult juhtus, ei tahtnud Tarum aga rääkida.

Tahaksin teilt kommentaari paluda selle kohta, et te olla väidetavalt üht naisterahvast löönud.

Aga kes ütles, et ma lõin? Ma ei ole politseilt isegi kutset saanud. Misasja te ajate praegu?!

Tahtsingi küsida, kas need asjad olid nii, nagu selles artiklis kirjas oli?

Noo need asjad päris niimoodi ikka ei olnud. Ma olen selle ajakirjaniku ka juba kolm korda kuu peale saatnud. Ja see, kui ta ise solvub ja hakkab mingit jama kirjutama, siis see on tema probleem. Mina ei viitsi hakata sellega tegelema.

Kas te siis lõite seda naist?

Ei, ma ei löönud teda.

Aga te puutusite temaga kokku?

Jah, ma puutusin temaga kokku, aga ma ei löönud teda.

Miks ta seda väidab siis?

Las ta väidab, noh! Jumala eest! Ma võin ka igasuguseid asju väita. Teie ei ole uurija, mina ei ole uurija. Ma ei ole isegi kutset saanud. Ma saan läbi ajakirjanduse teada, et minu kohta on avaldus tehtud.

Mis seal juhtus siis?

Ma ütlen veel kord – kes olete teie, et ma hakkan teile rääkima, mis seal juhtus?

Ma olen Postimehe ajakirjanik.

Olge siis Postimehe ajakirjanik. Seda uurib politsei. Ma saan teist ka aru, et te tahate oma lehte müüa, aga miks te tõmblete kõik?

Ma tõmblen sellepärast, et see on päris tõsine süüdistus ja tahaksin teie versiooni kuulda õigluse mõttes.

Kas te tõesti arvate, et ma usun seda, et ajakirjanik tahab õiglust? Te teete nalja või? Te tahate verd, te tahate müüa oma lehte.

Ei, ma tahan teie kommentaari. Kui teie ütlete, et asjad ei olnud nii, siis on ju igati mõistlik paluda, et te räägite, kuidas need asjad tegelikult olid.

Ei, see ei ole mõistlik, sest mina arvan, et ajakirjandus pole see koht, kus oma asju välja rääkida.

Aga see asi on ju välja räägitud juba. Kas te ei leia, et…

Las nad olla. Teie pole ju politseinik, prokurör ega kohtunik. Kes te olete? Te olete tavaline ajakirjanik. Nagu helistaks onu Vanja mulle Peterburist, et räägi, mis seal juhtus. Ei käi need asjad päris niimoodi. Aga mina talle kindlasti pauku ei pannud.

Aga kas te tunnete seda naist, kes väidab, et te lõite teda?

Ei tunne. Täiesti võõras inimene.

Te lihtsalt rääkisite omavahel?

Ta oli minu maa peal, jah.

Seal artiklis on ka kirjas, et te pildistasite teda.

Teate, ärge provotseerige mind. Ma ei räägi teile rohkem, kuidas see lugu oli. Selleks on politsei. 

Loe lisaks: Rahvasaadik virutas õpetajale rusikahoobi näkku