/nginx/o/2014/09/04/3322807t1hd7d6.jpg)
Eesti vajab Venemaale vastu seismiseks NATO abi ning pole mitte ühtegi märki, et Venemaa kavatseb austada oma rahvusvahelisi kohustusi või tunnistada oma sõjalist rolli Ukrainas, kirjutas Eesti välisminister Marina Kaljurand neljapäeval USA päevalehes The Washington Post avaldatud arvamusartiklis.
2014. aastal Walesis toimunud NATO tippkohtumisest pole muutunud eriti midagi, mis annaks lootust suhete paranemiseks Venemaaga, kirjutas Kaljurand reedel Varssavis algava NATO tippkohtumise eel.
«Pole mitte ühtegi märki, et Venemaa kavatseb austada oma rahvusvahelisi kohustusi või tunnistada oma sõjalist rolli Ukrainas... Tegelikkuses on tõde hoopis vastupidine. NATO peab sellele väljakutsele vastu seisma meelekindluse, jõu ja kohalolekuga,» ütles ta.
«Küsimus, kuidas vastata suurenevale Vene agressioonile, on jätkuvalt Eesti prioriteetide nimistu tipus. Faktid on selged: oleme näinud oma õhuruumi rikkumisi, ebareeglipäraseid lende ning mõistatuslikke allveelaevu Läänemeres. Vene mere- ja õhuvägi osalevad vastasseisus merd patrullivate NATO üksustega, tehes seega sõja mõttelaadi tavapäraseks oma pilootides ja meremeestes ning Vene avalikkuses, mis tarbib neid sõja faksiimileid läbi riigimeedia,» kirjutas ta.
«Venemaa peab korrapäraselt sõjaõppusi, millest tihtipeale ei teavitata üldse või tehakse seda vähese etteteatamisega, ning neis matkitakse rünnakut Balti riikidele või meie Põhjamaadest naabritele; tihti harjutatakse Baltimaade äralõikamist ülejäänud NATOst või muul moel väljakutse esitamist alliansi kollektiivkaitse põhimõtet sätestavale artiklile 5,» märkis ta.
Kaljuranna sõnul korraldab Venemaa sel suvel üle 2000 sõjaõppuse ning nende suurus on tihtipeale NATO omadest palju ulatuslikum. «Enne, kui NATO kinnitas nelja uue rahvusvahelise pataljoni (kuni 4000 sõduri) saatmist Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, teatas Venemaa, et saadab oma lääne- ja lõunapiirile kolm uut diviisi (30 000 sõdurit),» kirjutas minister.
«Kogu austusega nende suhtes, kes väidavad, et NATO «õhutab sõda» või «provotseerib Venemaad» meie õppustega, on tegelikkus järgmine: NATO õppused valmistavad meie territooriumi, meie liitlasi ja meie rahvast ette rünnakuks,» lausus Kaljurand. «Venemaa õppused on suunatud rünnakule, matkides naaberriikidesse tungimist, kriitilise tähtsusega sõjalise ja majandusliku taristu hävitamist ja hõivamist ning täppistuumalöögi andmist NATO liitlastele ja partneritele.»
«Eesti jääb avatuks produktiivsele dialoogile Venemaaga, kuid meil pole kohustust anda järele Venemaa ebakindlustundele, kui riigi sammud on näidanud, et selle tegemine innustab vaid halvimat käitumist,» lausus minister.
Kaljuranna sõnul loodab Eesti, et Baltimaadesse ja Poola saadetavaid pataljone toetatakse ka varustuse eelpaigutamisega, mis aitaks tagada kiiret vastust Venemaa mis tahes väljakutsele. «Tervitame uue NATO pataljoni saabumist Eestisse. Lisaks loodame, et selle ja meie kõrval saavad olema ka USA regulaarväed ja eriüksused.»
«Lisaks loodame, et uute pataljonide saabumisega kaasnevad ka arutelud sellest, kuidas tõkestada ja vastata Venemaa mis tahes katsele käivitada oma tõkestusvõimet (anti-access, area denial – A2/AD) ning eraldada Baltimaad ülejäänud NATOst. See võib nõuda hübriidohtudele vastuste leidmiseks ebakonventsionaalset mõttelaadi,» kirjutas ta.
Pärast Suurbritannia otsust lahkuda Euroopa Liidust tuleks NATOs rõhutada USA, Kanada, Suurbritannia ja Euroopa pühendumust Atlandi-ülesele julgeolekule, kirjutas minister. «Venemaa on selgelt väljendanud, et näeb Atlandi-ülest ühtsust ja liberaalse esindusdemokraatia väärtustel põhinevat maailmakorda ohuna oma riiklikele huvidele. See (Venemaa) kasutab oma eesmärkidele toetajate leidmiseks ning meie otsustusprotsessi tõkestamiseks raha, lubadusi, ähvardusi ja survevahendeid.»
«Paraad Moskvat külastanud endistest ja praegustest Euroopa liidritest, kes ärgitavad suhteid soojendama ning kaudselt lepivad Euroopa lammutamisega, on olnud nördimusttekitav meile, kes mõistavad, et ühtse Euroopa ja Ameerika partnerlus on ainus põhjus, miks meil on üldse valik sellest, kus peaks asuma meie tulevik,» ütles Kaljurand.
«On selge, et Venemaa jätkab oma agressiivset käitumist, kuniks on saavutanud oma eesmärgi ehk lääneriikide alliansi murdmise. Peame samamoodi olema valmis oma iseseisvuse ja väärtuste pikaaegseks ja vankumatuks kaitseks,» rõhutas minister.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)