Haldusreform läheb edasi: 15 maavalitsuse asemele tuleb regionaalamet

Riigihalduse minister Arto Aas. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Neljapäeval esitleb riigihaldusminister Arto Aas valitsusele haldusreformi järgmist etappi: 15 maavalitsuse asemele tuleb nelja regiooniga regionaalamet ning maakonnakeskustesse rajatakse riigiasutusi koondavad riigimajad.

Põhjus, miks 1. märtsiks 2018 on plaanis maavalitsused kaotada, on rahandusministeeriumi hinnangul selles, et maavalitsuste ülesannete hulk väheneb, nende töö kvaliteet on ebaühtlane ning maavalitsused dubleerivad teisi riigiasutusi. Väärib ka märkimist, et kui täna töötab maavalitsustes peaaegu 500 inimest, siis regionaalametisse on ametikohti ette nähtud suurusjärgus 100.

Tõsi, ka tööd peaks regionaalametil vähem olema. Praegu on maavalitsuste õlul ligi 600 ülesannet ning need on plaanis jagada ministeeriumite, omavalitsusliitude ja loodava regionaalameti vahel. Näiteks peaks uus amet hakkama tegelema ruumilise planeerimise korraldamise ja regionaalse arengu kavandamisega, samuti langeb nende õlule järelevalve kohalike omavalitsuste üle.

Eesti Koostöö Kogu programmijuhi Külli Taro sõnul on kõige olulisem, et maavalitsuste osas tehtaks lõpuks ära mingi otsus. «Seda teemat on aastaid heietatud ja kõik on aru saanud, et nii nagu täna, pole mõtet edasi minna,» ütles Taro ja lisas, et kuigi maavalitsustelt on juba ülesandeid ära võetud, ei saa nad ikkagi paljude asjadega hakkama.

Irratsionaalsed regioonid

Mis puudutab osaliselt maavalitsuste asemele tekkiva regionaalameti jaotamist neljaks regiooniks, siis Taro hinnangul on erinevad riigiametid seda varemgi proovinud. «Aga riigiametite juhid on ka öelnud, et aja jooksul on nad regioonidest loobunud. Teisisõnu on teemasid, mille puhul Eesti on üks regioon ja kunstlikult piire vedada pole mõtet.»

Kuna riigihalduse ministri head mõtted vajavad ka poliitilist toetust, koguneb Arto Aasa plaanide kohale juba vaikselt-vaikselt murepilvi. Nii kiidab kunagine regionaalminister Siim Kiisler IRList küll regionaalameti loomist, kuid nii nagu Taro, laitis ka tema selle regioonideks jaotamist. «See on täiesti arusaamatu ja ebavajalik. On ilmselge, et valitsusdelegatsioon on skeptiline täiendavate regioonide tekitamise suhtes. Eesti on nii väike, et on mõistlik teha üks regioon, mitte 4-5-6.»

Teine koalitsioonipartner Kalvi Kõva isikus on samuti ettevaatlik. «Neljapäeval kuulame valitsuses idee ära, aga kindlasti tuleb pidada nõu ja võtta paus, et oma erakonna inimestega seda teemat arutada.» Kuna Aasa ettepanekutelt pole trükivärv veel kuivanud, tuleb neid ideesid arutada kõigi valitsuserakondade töörühmades ning kui pikaks kujuneb Kõva viidatud paus pole teada. Kindel on aga Kõva sõnul see, et maavalitsuste ülesanded tuleb ringi vaadata.

Kaugtöised riigimajad

Lisaks maavalitsuste kaotamisele plaanib riigihalduse minister riigimajade loomist. Idee kohaselt on tegu hoonega, mis koondab erinevad riigiasutused ühele aadressile. Külli Taro hinnangul on riigiasutuste füüsiline kokkutõstmine üsna kulukas ettevõtmine, sest nad kõik on teinud juba investeeringuid infrastruktuuri. «Mina olen rääkinud, et mõistlik oleks teemad kokku koondada. Näiteks mõnedes maakondades on Veterinaar- ja Toiduamet ning PRIA ühe katuse all. Kui põllumees või loomakasvataja läheb asju ajama, siis on talle olulised teenused ühes kohas.»

Poliitikute hinnangul tõuseb asutuste koondumise kõrval riigimajadest kasu seeläbi, et sinna luuakse ka kaugtöö võimalus. Täpsemalt tähendab idee rajada ligi 3000 kaugtöökohta seda, et ametnik võib töötada Tallinnas asuva ministeeriumi jaoks ilma, et ta peaks pealinna kolima. Need kaugtöökohad aitavad saavutada eesmärki, et keskvalitsuse töötajatest ei töötaks Tallinnas üle 45 protsendi. 

«Meie jaoks on esmatähtis riigimajade kontseptsioon, kus erinevad riigiametnikud saaksid teha kaugtööd. Kui tehakse konkurss töötaja leidmiseks, siis inimene, kes elab Võrus, saab kandideerida ja ta teab, et tema füüsiline töökoht hakkab paiknema riigimajas, mis on talle lähim. Nii saab inimene elada oma kodupaigas,» ütles Kalvi Kõva.

Ja siis?

Kuidas mõjutab tavalist inimest see, et maavalitsus asendatakse regionaalametiga? Kalvi Kõva sõnul jäävad maakondade piirid ikka alles ja maakonna tantsu-laulupeod jäävad ikka maakonna tantsu-laulupeoks, lihtsalt maavalitsuste ülesanded jaotatakse laiali.

Mis riigimaju puudutab, siis saab ju sinnagi teha leti, kus kodanik saab riigiga suhelda. Aga lõpuks on inimestel kõige rohkem kokkupuuteid ikkagi kohaliku omavalitsusega, leidis Kiisler ja lisas: «Selliste suuremate muutuste käigus on võimalik töökohtade paiknemist kujundada ja see võimalus tuleb ära kasutada. Kui valitsusliidus on olemas üksmeel, et reform läbi viia...»