Ansip Jõksist: mina endale sellist presidenti ei taha

Andrus Ansip ja Allar Jõks 2012. aastal. Foto: Mihkel Maripuu

Euroopa Komisjoni asepresident, pikalt Reformierakonda juhtinud Andrus Ansip ütles Kuku raadio «Nädala Tegija» saates, et tema ei saa Allar Jõksi kandidatuuri presidendi ametikohale toetada. «Mina endale sellist presidenti ei taha, kes on raha eest valmis võitlema ka Eesti riigi huvide vastu,» põhjendas ta.

Ansip kordas taas ka oma varasemat mõtet, et Reformierakonnal pole põhjust presidendi ametikohale pretendeerida, sest nii oleks jõudude vahekord liigselt ühe partei kasuks.

«Mulle tundub, et praegu on tõsist soovi ühist kandidaati leida ja kompromisse teha vähem kui oli viis või kümme aastat tagasi,» sõnas Ansip.

Kui paljud erakonnad on juba välja selgitanud nende eelistuse presidendi ametikohale, siis Reformierakonnal on endiselt laual kolm nime – Marina Kaljurand, Siim Kallas ja Urmas Paet. Ansipi hinnangul on kõik eelnimetatud tugevad kandidaadid.

«Ja soovida nüüd, et Reformierakond loobuks mõnda kandidaati potentsiaalselt toetamast, on minu meelest ainult nende huvides, kellel omal populaarsusedetabeli esikümnesse kandidaate ei jagu,» leidis ta. «Minu meelest on hea, kui valik on laiem kui ainult üks kandidaat.»

Jõksi ei toeta

«Olen minagi öelnud, et kui näiteks IRLi kandidaat oleks Jüri Luik, siis teda ma toetaksin. Allar Jõksi ma näiteks toetada ei saa,» märkis eurovolinik.

Saatejuhi täpsustavale küsimusele, kas Ansip tõepoolest ei näe Jõksi presidendikandidaadina, vastas Ansip: «Vat ise nüüd kutsusin jälle kurja välja. Ma ei tahtnud nüüd öelda, et mul on üks mingisugune eelistus. Ma lihtsalt tõin näite,» rääkis ta.

«Põhjus (miks Jõksi toetada ei saa – toim.) peitub selles ajas, kui mina olin peaminister ja kus me olime sõlminud Hispaania riigiga Kyoto saasteühikute ostu-müügi tehingu, mille väärtus oli 45 miljonit eurot,» alustas Ansip.

Saadava raha eest pidi riik ostma Tallinnasse uued trammid. «Allar Jõks, teades suurepäraselt seda, et kui ta suudab selle riigihanke tühistada, ei ole mitte mingisugust võimalust teise hanke korraldamiseks.» Põhjuseks oli Ansipi sõnul see et lepingus seatud tehingu teostamise aeg sai lihtsalt läbi.

Samuti teadis Jõks Ansipi hinnangul ka seda, et saasteühiku hind langes väga kiiresti. «Advokaadile ei ole ju mitte midagi ette heita, sest ta kaitseb oma kliendi huve, kuid mina endale sellist presidenti ei taha, kes on raha eest valmis võitlema ka Eesti riigi huvide vastu,» märkis Ansip.

«Ja see võitlus oli selgelt suunatud sellele, et Eesti riik seda 45 miljonit eurot endale ei saaks.»

(presidendivalimistest räägib Ansip alates 28.30)