Riik toetab 67,4 miljoni euroga 20 teadusasutust ja ülikooli

Valitsuses kinnitatud taristu investeeringute kõrval toetatakse ASTRA programmist ka ülikoolide ja teadusasutuste õppe- ja teadustöö kvaliteedi arendamist.

Toetus majade ehitamiseks või renoveerimiseks on tihedalt seotud sisutegevuste arendamisega, näiteks kompetentsikeskuste loomisega, laborite ja seadmete uuendamisega ning praktikavõimaluste laiendamisega, kirjutas haridus- ja teadusministeerium pressiteates. 

Sisutegevusteks saab toetust kokku 20 teadusasutust ja ülikooli kogusummas 67,4 miljonit eurot. Suurimad toetuse saajad on Tartu Ülikool, kes saab üle 27 miljoni euro, Tallinna Tehnikaülikool, kes saab üle 16 miljoni ning Tallinna Ülikool enam kui 6 miljoni euroga.

Toetatavad sisutegevused hõlmavad struktuurseid muutusi ja struktuurireformide läbiviimist ülikoolides ja teadusasutustes, õppe- ja teadustöö kvaliteedi arendamist ja  teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumist. Samuti hõlmavad need õppe- ja teadusaparatuuri kaasajastamist ja taristu avamist ettevõtetele, ülikoolidevahelisi doktorikoole ning ülikoolide, ettevõtete koostööplatvormi väljatöötamist.

Toetatavad projektid valis välja SA Archimedese juures töötanud hindamiskomisjon, kuhu kuulusid eksperdid avalikust sektorist, ülikoolidest ja ettevõtlusest.

ASTRA toetused õppe- ja teadustöö arendamiseks:

Eesti Biokeskus – 1,4 mln eurot

Luuakse ülikõrge sensitiivsusega biomolekulide analüüsi labor, mis võimaldab uurida väga väikese ainehulga ja kontsentratsiooniga biomolekule (DNA, RNA jne). Labor on vajalik genoomseteks uuringuteks meditsiinis. Samuti luuakse teadusgrupp, mille fookuses on populatsioonigeneetika meetodite väljatöötamine ja rakendamine Biokeskuse, Geenivaramu jt andmekogumitel.

Projekti laiem eesmärk on Biokeskuse ja Eesti teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine geenitehnoloogia alal teaduse eesliini neis suundades, mida on seni Eestis vähe arendatud. Töösse kaasatakse oma ala tippu kuuluvaid välisteadlasi ja -doktorante. Toetatakse ka Biokeskuse ühinemist Tartu Ülikooliga.

Eesti Kunstiakadeemia – 1,74 mln eurot

Luuakse maailmatasemel visuaal- ja ruumikultuuri erialasid ühendav kaasaegse tehnilise varustusega õpi-, teadus- ja loomekeskkond. Kompetentsikeskus hakkab teenindama nii üliõpilasi, teadlasi kui ühiskonda laiemalt. Keskuse asukohaks saab rajatav teadus- ja õppehoone aadressil Kotzebue 1/Põhja pst 7.

Eesti Keele Instituut – 462 000 eurot

Luuakse sõnastike ja terminibaaside haldus- ja koostamissüsteem EELex2, mis aitab parandada sõnastike ja terminibaaside kvaliteeti ning pakub paremat tuge nende loojatele. Erinevates süsteemides olevad sõnastikud, terminibaasid ja leksikonid tuuakse ühte süsteemi. Tulemuseks on kasutajasõbralikum tarkvaralahendus, mis samas aitab ka kulusid vähendada. Toetatakse EKI teadlaste mobiilsust ja välisteadlaste kaasamist ning jätkatakse doktorikooli koostöös Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Eesti Kirjandusmuuseumiga.

Eesti Lennuakadeemia – 447 000 eurot

Toetuse abil tõstetakse kaugjuhtimisega õhusõidukite õppe- ja arendusvõimekust. Parandatakse õppetöö läbiviimise tingimusi ja kvaliteeti ning tõhustatakse koostööd ettevõtete ning teadus- ja arendusasutustega nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt. Suureneb Lennuakadeemias läbiviidavate rakendusuuringute maht. Arendatakse välja akadeemia rahvusvahelistumise strateegia ja tegevuskava, et soodustada üliõpilaste ja teadlaste mobiilsust.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia – 1,41 mln eurot

Luuakse Eesti ülikoolide etenduskunstide võrgustik ning uuendatakse looverialade õpikäsitust. Viiakse läbi doktorikool ning toetatakse vähemalt 50 doktorandi loomeprojekti. Soetatakse uus tehnoloogia EMTA elektronmuusika osakonna jaoks ning uuendatakse lavakunstikooli tehnoloogiaparki. Tegutseb ka inkubatsioonikeskus ning korraldatakse arvukalt meistrikursuseid, kontserte ja etendusprojekte. Arendatakse välja saalikompleks - praegune EMTA peahoone saab juurdeehituse, mis hõlmab lisaks kontserdisaalile ning black-boxile ka õppetööks jm vajalikke ruume.

Eesti Maaülikool – 5,58 mln eurot

Toetatakse väärtusahelapõhise biomajanduse arendamist. Biomajandus on taastuva biomassi tootmine ja muutmine peamiselt toiduks, söödaks või muudeks biotoodeteks ning bioenergiaks. Väärtusahelapõhine käsitlus puudutab biokütuseid, -kemikaale ja -materjale; metsa kui ressursi täielikku kasutamist; jäätmekäitlust kui võimalust uute materjalide ja toodete arendamiseks jne.

Akadeemilise tegevuse põhisuunad seotakse ühiseks uurimisahelaks, et tõsta Maaülikooli konkurentsivõimet, õppetöö efektiivsust ning koostöövõimet ettevõtete, teiste ülikoolide ja teadusasutustega.

Eesti Rahva Muuseum – 37 000 eurot

Konsolideeritakse muuseumis eelnevatel kümnenditel toidukultuuri valdkonnas tehtud uurimistöö. Muuseum paneb aluse interdistsiplinaarsele uurimisrühmale toidukultuuri uurimiseks keskkonnaajaloo ja kultuuripärandi uurimise baasil ning teeb koostööd toiduvaldkonna võtmepartneritega Eestis. Paraneb ERMi teadustöö kvaliteet ja rahvusvaheline konkurentsivõime toidukultuuri uurimise  alal.

Eesti Taimekasvatuse Instituut – 304 000 eurot

Arendatakse välja sordiaretuse ja agrotehnoloogia teaduskeskus, mis seob kaasaegsel infrastruktuuril põhineva õppe-, teadus- ja ettevõtluskoostöö ühtseks tervikuks. Soetatava laboratoorse aparatuuri ja katsetehnika abil tõuseb teadustöö kvaliteet ning suureneb instituudi rahvusvaheline konkurentsivõime, samuti koostöö maht ettevõtetega. Kaasajastatud tööruumid ning infrastruktuur loovad võimalused instituudi osalemiseks maateaduste ja ökoloogia doktorikoolis. Suureneb doktoriõppe efektiivsus ning vastavus tööturu vajadustele.

Eesti Infotehnoloogia Kolledž - 315 000 eurot

Luuakse õppetegevust toetav virtuaalne õpikeskkond, mis muudab IKT õppe praktilisemaks ja paindlikumaks. Keskkond koosneb riistvarast, kaugtöölabori tarkvarast ja sellele ehitatud õpiruumidest. Need võimaldavad pakkuda ettevalmistuskursusi sissastujatele, läbi viia sisseastumiskatseid ja luua erinevate õppeainete raames realistlikke simulatsioone. Õpiruumide abil saab pakkuda diplomitööde juhendamist ning toetada tudengeid ettevõttepraktika sooritamisel. Keskkonna kasutatavus distantsilt võimaldab rahvusvaheliste töötubade ja seminaride läbiviimist. Paraneb õppe- ja teadustöö kvaliteet ning tiheneb teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide koostöö ettevõtetega.

Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut – 980 000 eurot

Instituudi teadus- ja arendustegevus korraldatakse ümber. Uuendused võimaldavad efektiivsemalt panustada doktoriõppesse ja teadlaste järelkasvu. Suureneb paindlikkus välismaiste tippteadlaste kaasamisel ning uute teadusteemade juurutamisel, tiheneb koostöö ja ressursikasutus muutub efektiivsemaks. Kaasajastatakse hooneid ja laboreid ning uuendatakse aparatuuri. Koostöö tihendamiseks ettevõtetega ja rakendusuuringute soodustamiseks juurutatakse laboriteenuste süsteem ning luuakse praktikavõimalused ettevõtete inseneridele ja spetsialistidele.

Juhul, kui valitsus ja riigikogu otsustavad asutuse ühendamise ülikooliga või reorganiseerimise, siis kaetakse toetusest ka ühendamisega seotud kulud.

Eesti Kirjandusmuuseum – 583 000 eurot

Muuseum arendatakse rahvusvahelisel tasemel digihumanitaaria keskuseks. Digitaliseerimine tagab paremad tingimused unikaalsete allikmaterjalide säilitamiseks. Uued arhiivi- ja andmebaasilahendused loovad paremad võimalused teadlastele, ka avalikkuse jaoks lihtsustub arhiivimaterjalide kättesaadavus ja kasutamine. Rahvusvahelistes võrgustikes ning doktorikooli töös osalemine tõstab muuseumi teadustöö kvaliteeti ning rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Sisekaitseakadeemia – 408 000 eurot

Arendatakse välja siseturvalisuse valdkonna integreeritud haridusinnovatsiooni keskus ning vastava tarkvaraga nutiklass. Rajatakse nii õppe- kui teadustöö seisukohalt oluline nutika spetsialiseerumisega seotud ning piirkonnas ainulaadne tuleohutuslaboratoorium. Kaasaegset siseturvalisuse haridust aitab edendada Tallinnas Kase tänavale rajatav uus hoone, simulatsiooni- ja nutiklasside ning laboratooriumide avamine, samuti spordisaali ja lasketiiru ehitamine.

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool – 720 000 eurot

Toetatakse õppe kvaliteedi parandamist, rahvusvahelistumist ning tervisetehnoloogiate arendamist ja uurimist koostöös ettevõtetega. Valmib õppetööks vajalik tehnoloogiamoodul ning anatoomia-füsioloogia ühismoodul. Viiakse läbi rakendusuuringuid ning koostöös partneritega luuakse õpiülesannete ja kontrollsüsteemi kogum SAHVER. Õppehoone majatiibade ühendamisel luuakse juurde vajalikku pinda, näiteks kiirabiauto simulatsiooniruumiks.

Tallinna Ülikool – 6,11 mln eurot

Suurendatakse teadus-, arendus- ja loometegevuse võimekust läbi viide fookusvaldkonda koondumise, struktuursete muudatuste ja juhtimismudeli muutmise. Uues struktuuris kujundatakse välja uued tööprotsessid ja juhtimismudel. Fookusvaldkondade koondamine interdistsiplinaarsetesse üksustesse tagab ülikooli ressursisäästlikuma ning majanduslikult efektiivsema toimimise. Suureneb ülikooli strateegiliste partnerite arv ja avarduvad koostöövormid. Paraneb doktorantide juhendamise kvaliteet ja doktoriõppe efektiivsus.

Tartu Observatoorium – 1,12 mln eurot

Toetatakse kosmoseteaduste rakendamist Eesti ühiskonna heaks. Observatoorium keskendub Eesti kosmosteaduste ja -tehnoloogia ning kaugseire rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmisele välisteadlaste kaasamise, stažeerimisprogrammi ning ülikoolidega liidestatud õppetöö ja koostöö elavdamise kaudu. Strateegilised uurimissuunad katavad nutika spetsialiseerumise valdkondi, eelkõige IKT-s suurte andmemasside töötluse, kaugseireinfo parema kasutuselevõtu ja uudsete tehnoloogiate loomise läbi. Toetatakse ka Observatooriumi ühinemist Tartu Ülikooliga.

Tartu Tervishoiu Kõrgkool – 598 000 eurot

Avatakse rahvusvaheline magistriõppe ühisõppekava radioloogiatehniku erialal, kaasates teadustöö kogemusega välisõppejõud. Rakendusuuringutega tõhustatakse koostööd ettevõtetega, tõstetakse õppejõudude teadusvõimekust ning ühiskonna teenimiseks osutatakse elanikkonnale õppevaldkondadega seonduvaid teenuseid. Kõrgkooli ressursside ümberkorraldusena koondatakse üheks arendus- ja õppeosakond. Loodavas kompetentsikeskuses toimub süstemaatiline teadus- ja ettevõtlusalane tegevus koostöös ettevõtetega.

Tallinna Tehnikakõrgkool – 1,68 mln eurot

Kõrgkool tihendab koostööd ettevõtetega ning parandab õppetöö, teadus-, arendus- ja loometegevuse läbiviimise tingimusi. Töötatakse välja tulevikutrende, sh demograafilisi muutusi arvestav organisatsiooni timmitud juhtimise toimemudel (LEAN). See on põhimõtete ja meetodite kogum, mis võimaldab pakkuda elukestva õppe ja rakendusuuringute teenuseid vähima ressursikuluga. Mudel võimaldab paremini integreerida õppe-, teadus- ja arendustegevuse ning finants-ja haldusjuhtimise.

Tallinna Tehnikaülikool – 16,09 mln eurot

Toetatakse TTÜ arenguprogrammi, mille eesmärgiks on jõuda aastaks 2025 Põhjamaade juhtivate tehnikaülikoolidega võrreldavale tasemele. TTÜ rajab ja kaasajastab õppe- ja teadushooneid ning konsolideerib akadeemilist struktuuri. Kõrghariduse esimese ja teise astme õppekavade arv ja sisu viiakse vastavusse ühiskonna ning ettevõtluse vajadustele ning maailma suundumustele. Suurendatakse tehnika ning loodus- ja täppisteaduste atraktiivsust noorte seas. Vähendatakse tudengite väljalangevust ning parandatakse doktorantuuri kvaliteeti ja efektiivsust. Luuakse uusi uurimisgruppe ning seostatakse nende tegevus ka Eesti majanduse eesmärkidega. Uuendatakse õppe- ja teadustegevuseks vajalikku infrastruktuuri, keskendudes eelkõige komplekslahendustele ja pidades silmas koostööd ettevõtlusega. Kaasatakse rahvusvahelise kogemusega järeldoktoreid ja spetsialiste ettevõtlusest. Töötatakse välja ülikoolide ühine teenuspakkumise süsteem koostööks ettevõtetega.

Tartu Ülikool – 27,33 mln eurot

Arendatakse alus- ja rakendusuuringuteks ning ettevõtluskoostööks vajalikku taristut ja kompetentsi. Töötatakse välja ülikoolide ühine teenuspakkumise süsteem koostööks ettevõtetega. Parandatakse õppe-, teadus- ja ettevõtluskoostöö tingimusi IKT valdkonnas. Doktoriõppe kvaliteet ja tulemuslikkus paranevad, õppe- ja teadustöö muutuvad interdistsiplinaarsemaks ja rahvusvahelisemaks.

Kavandatav IT-keskus ühendab koostööks ettevõtetega IT õppe- ja teadustöö tuumiku ning teised seotud erialad, mis on vajalikud interdistsiplinaarsete teadussuundade arendamiseks (rakendused robootikas, bioloogia siduserialadel, terviseteadustes, ühiskonna- ja sotsiaalteadustes), mõjude hindamiseks (IT-õigus, sotsiaal- ning meediauuringud) ning kvaliteetse kõrghariduse pakkumiseks.

Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus – 115 000 eurot

Muuseumiosakond arendatakse kaasaegseks rahvusvaheliseks kultuuriloo uurimise keskuseks. Seni enamikus paberkandjal või tehniliselt vananenud digitaalsel kandjal arhiivimaterjalid (fonoteek, raamatu-, kunsti- ja fotokogu) digiteeritakse ja koondatakse funktsionaalsesse kodulehega ühendatud andmebaasi, kust need on kättesaadavad nii kodu- kui välismaistele teadlastele jt uurimistöö tegijaile. Paranevad teadustöö kvaliteet ja keskuse konkurentsivõime ning tiheneb koostöö nii Eesti kui teiste riikide ülikoolide, teadusasutuste ja ettevõtetega.

ASTRA on ülikoolide ja teadusasutuste strateegilise arendamise programm, millega riik toetab struktuursete muudatuste läbiviimist ja vastutusvaldkondade arendamist. 

Arenguprogrammi kogumaht on 121,5 mln € ja see koosneb ASTRA investeeringute kavast (54,1 mln eurot) ja ASTRA toetustest ülikoolide- ja teadusasutuste õppe- ja teadustöö arendamiseks (67,4 mln eurot).