Savisaar avas oma presidendiralli Narva kolledžis: kuus punkti, mida president peaks tegema

Edgar Savisaar. Foto: MATTI KÄMÄRÄ, Pôhjarannik

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar tuli neljapäeval Narva kolledži auditooriumis toimunud kohtumisel, mis kandis pealkirja «Kuhu lähed, Eesti?», välja kuuepunktilise programmiga, mille täitmisest peaks tema sõnul järgmine Eesti president lähtuma, kirjutas Põhjarannik tänases lehes.

Kolledži auditooriumi ehtis suur plakat kirjaga «Savisaar presidendiks!». Savisaar polnud täiesti nõus Põhjaranniku väitega, et ta kinnitas kohtumisel kindlalt oma valmisolekut presidendiks kandideerida.

Kombib vaid pinnast?

«On inimesed, kes seisavad selle eest, et ma kandideeriks, kes peaksid seda õigeks. Mina tahtsin veenduda, missugune on inimeste seisukoht ja kas mind toetatakse või toetatakse hoopis kedagi teist. Kui siin saalis oleks hakatud hüüdma, et on vaja Siim Kallast, Paeti või kedagi teist, oleks ma sellega arvestanud,» ütles Savisaar kommentaariks.

Põhjarannik kirjutas, et vaatamata teeseldud tagasihoidlikkusele presidendiameti küsimuses, kirjeldas Savisaar kohtumisel kuut presidendi institutsiooni sise- ja välispoliitilist väljakutset.

«Oleks vaja, et inimesed osaleksid vastuse otsinguil meie kohtumise küsimusele «Kuhu lähed, Eesti?». Selleks püüan välja tuua kolm riigisisest ja kolm välispoliitilist väljakutset, mis on presidendi institutsiooni ees,» ütles Savisaar.

Kuus punkti, mida president peaks tegema

«Esiteks on majanduskasv, töökohad ja pensionid. Veel rahvarinde ajal unistasid inimesed Soome elatustaseme saavutamisest, ent ei liitumine Euroopa Liiduga (EL) ega euro kasutuselevõtt ei viinud meid selle sihini. Vastupidi! Sada tuhat inimest on riigist lahkunud. Mida sellises olukorras teha? President peab andma vastuse ja seisma hea, et valitsus lahendaks praktikas need probleemid, muidu sõidavad kõik inimesed meie riigist ära.

Teiseks õigusriik. Samuti oluline küsimus, sest lausa iga teine Eesti elanik, 53 protsenti rahvastikust, on kandnud mingisugust karistust. Paljudel on see kriminaalkaristus. Siin on midagi nihu. President peab kaitsma kohtu ja täidesaatva võimu lahusust. Selle printsiibi rikkumine on otsene oht meie riiklusele.

Kolmandaks regionaalpoliitika. Asi pole pelgalt selles, kuidas teostada administratiivset reformi, kuidas kaarti ümber joonistada, vaid kuidas peatada elu väljasuremine nii maal kui ka väiksemates linnades. Presidendil peab olema selles küsimuses selge positsioon ja ta peab valitsuselt nõudma tegutsemist, mitte võitlust kuluka koha pärast ÜRO julgeolekunõukogus või, vahest, esinemist USA telesõudes.

Tulles välispoliitika juurde, nimetan mõned probleemid, mis nõuavad Eesti tuleviku nimel presidendi pingsat tähelepanu.

Esiteks on ELi lagunemine muutunud reaalseks ohuks. Eesti eliit peab lõpetama näo tegemise, et midagi sellist ei toimu, et põgenike küsimuses valitseb täielik üksmeel ja piirangud Schengeni viisaruumis on ajutised. Pole sugugi nii! Ma ei väida, et EL tingimata laguneb, ent Eestil peab olema tegevusplaan ka mustaks stsenaariumiks; ja isegi halli stsenaariumi puhuks − isegi sel juhul muutub ELi sisu oluliselt. Peab mõtlema oma peaga − ELis ei keela meil ka praegu keegi seda tegemast.

Teiseks sõltumatus riigikaitses. Peame leidma kompromissi ja panustama nii NATOsse kui iseseisva kaitsevõime arendamisse, mille siht on eelkõige Eesti elanike ellujäämine ja oma riigi kaitse.

Kolmandaks tasakaal ida ja lääne vahel. Praegu oleme Venemaa suhtes agressiivsed, agressiivsemad kui USA. Eesti ei tohiks olla nagu koerake, kes klähvib peremehe jalge ees. USA võib endale paljutki lubada, talle pole sõjaline konflikt Venemaaga hirmus − tuumasõda välja arvatud. Eesti on teises olukorras. Ajalooline kogemus näitab, et sõjaline konflikt läheks igal juhul meile liiga kalliks maksma. See on oluline,» kõlas Savisaare programm, mis pälvis kestvad kiiduavaldused, kirjutas Põhjarannik.

«Inimesed usuvad mind ja mina usun neid täpselt samamoodi. Arvan, et Narva rahvas on vahva ja ma hoian neile pöialt, et nad oma praegustest töökohtade ja palgaga seotud probleemidest üle saaksid,» ütles Savisaar Põhjarannikule.

Terav Toom

Savisaart saatsid kohtumisel Euroopa Parlamendi liikmest Narva keskerakondlaste juht Yana Toom ja Kohtla-Järve päritolu riigikogulane Olga Ivanova. Nende väljaütlemised praegu võimul oleva koalitsiooni, presidendi ja «riigi, kelle saatkond blokeerib terve tänava,» aadressil olid märksa mahlakamad − võrreldes Savisaare pealtnäha leebema tooniga, kirjutas Põhjarannik.

Samuti püüdis Toom mingile arusaamatule statistikale viidates väita, et vaid 30 protsenti eestlasi arvab, et Venemaa kujutab endast Eestile ohtu. Ja sellise statistika esitamise mõte oli valmistada pinnast ette avalduseks, mis kõlas: «Miks ei kujundata meie välispoliitikat rahva arvamuste kohaselt?!»

Savisaar ei jätnud aga kasutamata võimalust pilgata oma erakonnakaaslast Mailis Repsi, kes on samuti teatanud valmisolekust presidendikandidaadi kandidaadiks asuda. Näiteks Põhjaranniku pärimise peale, kus ta ikkagi näeb Eestil võimalusi suhtete parandamiseks Venemaaga, mille vajadust ta korduvalt mainis, pistis Savisaar: «Minu meelest vastas Mailis Reps sellele küsimusele suurepäraselt − et kui Putin teda kutsuks, siis sõidaks ta järgmisel hommikul Moskvasse ja lahendaks need suhete probleemid ära. Eks ma pean tema käest küsima, kuidas ta seda teha kavatseb.»

Keegi ei küsinud kohtumisel Savisaarelt, milline on suhe võimalikul presidendiks kandideerimisel ja kriminaalasjadel, milles teda süüdistatakse, kirjutas Põhjarannik.

Veel tegi Savisaarel tuju heaks see, et äsja pälvis Repsi Narva visiit vaid kaheksateistkümne kohaliku tähelepanu, aga kohtumisel temaga polnud nõelal kuhugi kukkuda. Kuulajaskonna peamise massi moodustasid aga Narva eakad inimesed, kelle seast kostus kohe nurinat, kui keegi midagi eesti keeles püüdis öelda.