Päevatoimetaja:
Anu Viita-Neuhaus
Saada vihje

Aasta eurooplane on diplomaat Matti Maasikas

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Helen Mihelson
Copy
Matti Maasikas.
Matti Maasikas. Foto: Eero Vabamägi

Eesti Euroopa Liikumine valis üksmeelselt tänavuseks aasta eurooplaseks endise välisministeeriumi kantsleri, praeguse suursaadiku ja Eesti alalise esindaja Euroopa Liidu juures Matti Maasika. 

Matti Maasikas on kogenud diplomaat, kel on Brüsseli kogemusi mitme aasta jagu ning kes on tegutsenud järjekindlalt Eesti hüvanguks. 2016. aastal tunnustas Eesti Vabariigi president Matti Maasikat ka Valgetähe III klassi teenetemärgiga.

«Kuna Eesti saab 2018. aastal Euroopa Liidu eesistujamaaks, siis leidsime üksmeelselt, et Matti Maasikas on vääriline kandidaat aasta eurooplase tiitlile. Matti Maasikas on aastaid töötanud selle nimel, et Eesti oleks Euroopas nähtavam ja Euroopa Liidu edasine areng arvestaks meie huvidega,» kommenteeris pressiteate vahendusel žürii valikut Eesti Euroopa Liikumise nõukogu liige Riivo Sinijärv.  

Matti Maasikas töötas aastatel 2009–2010 Euroopa Komisjoni laienemisvoliniku Olli Rehni kabinetis ja 2010. aastal Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso nõunike meeskonnas. Alates 2011. aastast on ta Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures.

Tema blogi «Gondori kroonika» on oma ebadiplomaatilise avameelsusega paljude poolt hinnatud sissevaade Euroopa Liidu igapäevatöösse.

«Olen väga rõõmus ja loen seda suureks tunnustuseks kogu Eesti Euroopa-suunalisele diplomaatiale,» kommenteeris Maasikas ise tiitli saamist. »Peale ametnike ja poliitikute on selles oluline roll ka vabakonnal, ettevõtjatel ja paljude eri elualade esindajatel. Nende kõigi töö tulemusena on Eesti Euroopas tugevam kui kunagi varem,» sõnas ta.

Maasikase sõnul on Brüsselis Eesti asja ajamise kõrval kõigi dilpomaatide ülesandeks ka Euroopa Liidu poliitika selgitamine Eestis, sest Euroopa Liidu ja liikmesriigi suhe toimib mõlemas suunas. «Praegu on Euroopa Liidul oht nõrgeneda, isegi ebaõnnestuda. Eesti jaoks oleks see äärmiselt kahjulik, sest Euroopa on meie enda valitud identiteet, eneseteostus ja saatus.» 

Eesti Euroopa Liikumise antava aasta eurooplase tiitliga soovitakse tunnustada neid eestlasi ja organisatsioone, kes on andnud väärika panuse Eesti ja Euroopa suhete kujundamisse, toetanud kodanikuühiskonna arengut ning aidanud kaasa Eesti ühiskonna teadlikkuse suurendamisele Euroopast. 

Aasta eurooplase tiitel antakse üle täna kell 11.15 Tallinnas Vabaduse väljakul Euroopa päeva tähistamise raames.

Eesti Euroopa Liikumine valis aasta eurooplase juba 12. korda. Varem on aasta eurooplase tiitli pälvinud näiteks Jaan Kross, Arnold Rüütel, Mall Hellam, Aare Järvan, Allar Jõks, Julia Laffranque ja Henrik Hololei. Mullu valis Eesti Euroopa Liikumine aasta eurooplaseks Siim Kallase.  

Eesti Euroopa Liikumine on kõikidele avatud Euroopa-meelne kodanikuühendus. Ühendus kuulub rahvusvahelise Euroopa Liikumise võrgustikku.

Tagasi üles