/nginx/o/2015/09/27/4532513t1h6f0c.jpg)
Täna kinnitas ka Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet (Reformierakond), et on valmis kandideerima presidendiks juhul, kui vähemalt 21 riigikogu liiget teda esitada soovivad. Tänaseks on oma valmisolekut kinnitanud ka Siim Kallas, Marina Kaljurand ja Jaak Jõerüüt.
«Kui vähemalt 21 riigikogu liiget mind presidendikandidaadiks esitada soovivad, siis ei tahaks ma neile pettumust valmistada, sest 21 ja rohkem liiget on juba päris tõsine sõnum,» selgitas Paet Postimehele, miks ta oma nõusoleku annaks.
Tema sõnul on ajendiks see, et viimastel kuudel on erinevatest aruteludest tema nimi läbi käinud. «Minu nimega on natuke mängitud,» märkis ta, kuid enamat ei täpsustanud.
Paet toonitas, et ta ei hakka sündmustest ette ruttama, sest esialgu peavad riigikogu liikmed otsustama, keda nad kandidaadiks esitama hakkavad. Sestap ei hakka ta veel ka näiteks oma tugevusi ega eeliseid teiste võimalike kandidaatide ees välja tooma.
Viimasel ajal on Paet presidendiks kandideerimise mõttega siiski mänginud ja nii tõi ta välja, et riigipea peaks suutma Eesti ühiskonda senisest ühtsemaks muuta. «Meie ümber on väga palju probleeme ja hädasid. Seda tugevamad saame olla, mida ühtsem me seesmiselt oleme. Ei ole saladus, et Eesti ühiskond seesmiselt ei ole päris terviklik,» ütles ta.
Paet lisas, et riigipea peab kindlasti pühenduma nii sise- kui ka välispoliitikale, mis on omavahel väga tihedalt seotud. «Neid kaht poolt ei ole võimalik lahutada. Välispoliitiline tugevus saab tugineda ainult sisemisele tugevusele ja nii ka vastupidi,» nentis ta.
Paet nõustub mõnes mõttes Reformierakonna kunagise juhi, Euroopa Komisjoni asepresedendi Andrus Ansipi seisukohaga, et poliitilise loogika järgi ei ole Reformierakonnal väga palju põhjust presidendi kohale kandideerida, kuna peaminister ja Euroopa Komisjoni asepresident on Reformierakonnast.
«Eks Ansipi ütlemises ole kindlasti oma poliitiline loogika, kuid lõppude lõpuks peavad Eesti erakondade juhid siiski mingisugusele kokkuleppele jõudma. Täna on küll väga keeruline öelda, milline see kokkulepe olema saab,» rääkis ta. «Selge on see, et lõpuks on vaja võimalikult laiaulatuslikku üksmeelt ja kokkulepet erinevate poliitiliste jõudude vahel, et riigipea saaks valitud. Kui see kord kätte jõuab, eks siis võetakse kõiki aspekte arvesse.»
Reformierakonna juhatus teatas eelmisel nädalal, et kaalub partei presidendikandidaadi kandidaadina Marina Kaljuranda, Siim Kallast ja Urmas Paeti.
Paet peab Kaljuranda ja Kallast kahtlemata väga tugevateks kandidaaditeks. «Vaadates nende mõlema senist teenistuskäiku, siis on nad mõlemad väga kogenud.»
Küsimusele, kui tõenäoline see siiski Paeti enda hinnangul on, et talle ettepanek tehakse, sõnas ta, et ei hakka praegu selliseid ennustusi tegema. «Milliseks see üksmeele otsimine uue riigipea osas lähematel nädalatel või kuudel kujuneb, eks seda näitab aeg.»
Soovist presidendiks kandideerida teatas 16. aprillil Euroopa Komisjoni endine asepresident, Reformierakonna auesimees ja ekspeaminister Siim Kallas. Nädal hiljem, 22. aprillil kinnitas kirjanik ja diplomaat Jaak Jõerüüt valmisolekut kandideerida presidendiks.
Laupäeval toimunud Vabaerakonna üritusel «Vabaerakond kohtub presidendikandidaadi kandidaatidega» teatas ka välisminister Marina Kaljurand, et on valmis kandideerima presidendiks, juhul kui keegi riigikogu liikmetest talle sellise ettepaneku teeb.
Aprilli keskel korraldas TNS Emor arvamusküsitluse, mille järgi oli kõige populaarsem võimalik presidendikandidaat välisminister Marina Kaljurand, keda toetas 30 protsenti küsitletutest. Kaljurannale järgnesid 14 protsendiga Edgar Savisaar, Siim Kallast pooldas 12 protsenti ja Indrek Tarandit kümme protsenti küsitletutest.