/nginx/o/2016/02/02/4997737t1h79ae.jpg)
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Mart Helme leiab, et riik peab osalema Narva Aleksandri kiriku enampakkumisel ja võtma kiriku enda omandusse regionaalpoliitilistel, kultuurilistel ja julgeoleku kaalutlustel.
Mart Helme: riik peab Narva Aleksandri kiriku ära ostma (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Aleksandri kirik on olnud ainus eestluse kants piirkonnas, kus Eesti riik ei ole suutnud 25 aasta jooksul jalga korralikult maha panna. Pole absoluutselt mõeldav, et kirik satub enampakkumise tulemusel teadmata omaniku kätte, kes võib selle hoonega teha mida tahes,» ütles Helme.
«Me ei saa välistada, et kiriku ostab näiteks Vene õigeusu kiriku Moskva patriarhaat, kes teeb sellest Kremli võimsa propagandakeskuse. Kui kirik läheb mõnele rikkale naftašeigile, tehakse sellest mošee ja muudetakse islami propaganda keskuseks. Nii juhtus Hagia Sofiaga pärast Konstantinoopoli vallutamist,» ähvardas Helme ja tuletas meelde, et Eesti riik on väga suurte summadega toetanud Peterburi Jaani kirikut, mis pole isegi Eesti, vaid Peterburi linna omanduses.
«Need mõned miljonid, mis Eesti riigil kuluks Aleksandri kiriku omandamiseks ja korda tegemiseks, pole suur hind selle eest, et meil säiliks piiri ääres eesti kultuuri keskus. Kaalul on meie põhimõtted, ideoloogia ja rahvuslik uhkus,» ütles Helme.
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Narva Aleksandri koguduse võlausaldajate üldkoosolek otsustas panna enampakkumisele Narva Aleksandri suurkiriku hoone. Kiriku alghinnaks on 500 000 eurot. Suurkiriku hoone müüakse kuu aja jooksul, loodavad võlausaldajad.
Narva Aleksandri Kogudus läks pankrotti, kuna kogudus ei suutnud täita suurkiriku taastamistöödega seotud kohustusi ehitusfirma AS Eviko ja mitmete teiste võlausaldajate ees.
Riik on suurkiriku hoone taastamisele kulutanud rohkem kui 2 miljonit eurot, millest miljon eurot finantseeriti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist.