Eesti tõusis ELi kümne liiklusohutuima riigi hulka

2014. aastal toimunud liiklusõnnetus Valgamaal Karula vallas Võru-Mõniste-Valga maantee 74,4 kilomeetril ehk peaaegu samas kohas, kus seekord samuti auto üle katuse rullus. Foto: Politsei

Eestis väheneb liiklusõnnetustes hukkunute arv kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt ning eelmisel aastal tõusis Eesti ELi 28 liikmesriigi seas kümne ohutuima riigi sekka.

Euroopa Komisjoni täna avaldatud liiklusohutusstatistika kohaselt hukkus 2015. aastal Euroopa Liidu teedel 26 000 inimest ehk 5500 võrra vähem kui 2010. aastal. Samas ei ole võrreldes 2014. aastaga ELis olukord paranenud, teatas Euroopa Komisjoni esindus Eestis.

Eestis vähenes liiklussurmade arv 2014. aastaga võrreldes 15 protsenti.

2015. aastal oli keskmine liikluses hukkunute arv Euroopa Liidus 51,5 liiklussurma miljoni elaniku kohta, mis on ligikaudu sama palju kui kahel eelneval aastal. Liiklussurmade vähenemise aeglustumise põhjuseid on mitu, näiteks on meie linnades kaitseta liiklejate ja sõidukikasutajate vastasmõju üha suurem.

Eestis oli 2015. aastal liiklussurmade arv miljoni elaniku kohta 50, mis on 15 protsenti vähem, kui 2014. aastal, mil liikluses hukkus 59 inimest miljoni elaniku kohta. Selle näitajaga oli Eesti möödunud aastal liiklusohutuse poolest 28 liikmesriigi hulgas kümnendal kohal.

Alates 2015. aastast hakkasid liikmesriigid komisjonile esitama ka andmeid raskete vigastuste kohta. Praeguseks laekunud andmete põhjal sai komisjoni hinnangul Euroopa Liidu teedel 2014. aastal tõsiselt vigastada 135 000 inimesest. Suure osa neist moodustavad vähem kaitstud liiklejad, nagu jalakäijad ja jalgratturid.

Liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatutega kaasnevad taastusravi- ja tervishoiukulud ning materiaalne kahju on kogu hinnanguliselt vähemalt 100 miljardit eurot aastas.

Euroopa Komisjoni transpordivolinik Violeta Bulc märkis, et viimastel kümnenditel on Euroopa riigid saavutanud muljetavaldavaid tulemusi liiklussurmade vähendamisel, kuid praegune seisak tekitab muret.

«Kui Euroopa tahab saavutada oma eesmärki ja vähendada 2020. aastaks surmaga lõppevate liiklusõnnetuste arvu poole võrra, tuleb selle saavutamiseks palju rohkem ära teha. Kutsun liikmesriike üles suurendama jõupingutusi selle eesmärgi poole püüdlemisel ja kampaaniate korraldamisel. See võib küll olla mõnevõrra kulukas, kuid ei ole võrreldav sotsiaalkuludega, mis kaasnevad liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatutega,» märkis Bulc.

Liiklusekspert: hukkunute kõrval tuleb arevestada ka vigastatuid

Tallinna tehnikakõrgkooli liiklusohutuse lektor Sven Kreek ütles Euroopa liiklusstatistikat kommenteerides, et liikluse ohutuse puhul ei tohiks arvestada mitte ainult hukkunuid, vaid ka vigastatuid.

«Hukkunute arv ei tohiks olla kindlasti niiöelda A ja O, mille järgi me otsustame, kas meil on liiklusega kõik hästi või mitte. Tegelikult kujundavad liiklusohutuse ka kerged ja rasked vigastused, joobes juhid ja kiiruseületajad. Me kipume statistikat uskuma ja usaldama, aga see ei määra meie liiklusturvalisust,» märkis Kreek.  

Ta tõstis esile, et 2015. aastal moodustasid jalakäijate õnnetused 36 protsenti kogu õnnetuste arvust ning just see on koht, kus me peaksime mõtlema, kas Eestis on turvaline jala liigelda. Jalakäijaõnnetustest omakorda juhtus 40 protsenti reguleerimata ülekäiguradadel ja 61 protsenti päeva ajal, kus kõik peaksid üksteist hästi nägema.

«See paneb omakorda mõtlema meie liikluskultuuri üle. 30 protsenti kõigist õnnetustest on põhjustatud kiiruseületamisest ning ainult 35 protsenti juhtidest sõidab asula sees lubatud kiirusega.  Sealjuures ületatakse kiirust keskmiselt 20 – 40 kilomeetrit tunnis,» lausus Kreek.

Ta lisas, et joobes juhtimise teema on samuti väga valuline, sest koguni 11 protsenti liiklusõnnetustest põhjustavad joobes juhid. 21 protsenti kõigist liiklussurmadest põhjustavad samuti joobes juhid, see tähendab Kreegi sõnul, et iga viies inimene hukkub joobes juhi läbi.

«Me ei tohi ainult keskenduda hukkunutele, vaid märkama ka teisi asju, mis meie liikluses toimub,» toonitas ta.

Liiklussurmade arv miljoni elaniku kohta Euroopa Liidus

	2010	2014	2015	2014–2015	2010–2015
Belgia	77	65	67	4 %	-10 %
Bulgaaria	105	91	95	4 %	-12 %
Tšehhi Vabariik	77	65	70	7 %	-8 %
Taani	46	32	30	-8 %	-35 %
Saksamaa	45	42	43	3 %	-5 %
Eesti	59	59	50	-15 %	-16 %
Iirimaa	47	42	36	-15 %	-22 %
Kreeka	112	73	74	2 %	-36 %
Hispaania	53	36	36	0 %	-32 %
Prantsusmaa	64	53	54	2 %	-13 %
Horvaatia	99	73	82	13 %	-18 %
Itaalia	70	56	56	1 %	-17 %
Küpros	73	52	66	27 %	-5 %
Läti	103	106	94	-11 %	-14 %
Leedu	95	91	82	-10 %	-19 %
Luksemburg	64	64	58	-9 %	0 %
Ungari	74	63	66	3 %	-13 %
Malta	36	24	26	10 %	-27 %
Madalmaad	32	28	28	0 %	-12 %
Austria	66	51	56	10 %	-14 %
Poola	102	84	77	-8 %	-25 %
Portugal	80	61	60	-2 %	-33 %
Rumeenia	117	91	95	4 %	-21 %
Sloveenia	67	52	58	11 %	-13 %
Slovakkia	65	48	51	6 %	-22 %
Soome	51	42	48	15 %	-3 %
Rootsi	28	28	27	-2 %	0 %
Ühendkuningriik	30	29	29	-1 %	-4 %
EL	63	51	51,5	1 %	-17 %