Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Uuring: Brüsseli terrorirünnak tõstis EKRE toetuse Reformierakonna kannule (15)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Merike Teder
Copy
Brüsseli Zaventemi lennujaam pärast rünnakut
Brüsseli Zaventemi lennujaam pärast rünnakut Foto: SCANPIX

Keskerakonda toetab 26 protsenti, Reformierakonda 20 protsenti ja EKREt 19 protsenti valijatest. Vabaerakonna ja SDE toetus on 11 protsenti ning IRLile annaks hääle 7 protsenti valijatest, selgus Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel tehtud Turu-uuringute ASi värskest veebikeskkonnas läbi viidud küsitlusest.

Kui märtsikuu Turu-uuringute omnibus-uuringu põhjal oli EKRE toetus veel 13 protsenti, siis näitab viimane küsitlus EKRE toetuse hüppelist kasvu väga lühikese perioodi jooksul. Ainult pisut hiljem tehtud küsitluse järgi on EKRE toetus tõusnud 6 protsendi võrra ning antud erakonda valiks 19 protsenti valimisealistest kodanikest. Enne Brüsseli sündmusi tehtud uuringus toetas Keskerakonda 25 protsenti, Reformierakonda 23 protsenti, SDEd 13 protsenti, Vabaerakonda 12 protsenti ning IRLi 6 protsenti valimisealistest kodanikest.

«EKRE on veebikeskkonnas läbi viidud küsitlustes saanud alati pisut suurema toetuse kui tavapärastes näost näkku meetodil tehtud omnibus-küsitlustes. Ehkki veebiküsitlus tagab valimi sotsiaal-demograafilise esinduslikkuse, on veebipaneeli liikmed poliitikast keskmisest enam huvitatud ja aktiivsema eluhoiakuga ning need tunnused on iseloomulikud ka EKRE valijatele,» kommenteeris küsitluse tulemusi Turu-uuringute ASi uuringujuht Juhan Kivirähk.

«Kuna aga ülejäänud erakondade toetusprotsent erineb suhteliselt vähe 1.–20. märtsini läbi viidud omnibus-küsitluse tulemustest, võib EKRE toetuse kasvu hinnata üsna tõepäraseks – seda enam, et tavaliselt saab veebiküsitlustes keskmisest kõrgema tulemuse ka Reformierakond, mille toetus on selle küsitluse tulemuste põhjal hoopis langenud.»

Meeste ja naiste eelistuste puhul paistab silma, et SDEd toetab 16 protsenti naistest ja vaid 6 protsenti meestest, samal ajal EKREt toetab 13 protsenti naistest ja 26 protsenti meestest. Teiste erakondade puhul soo järgi suured erinevused puuduvad. «Kuigi Sotsiaaldemokraatide toetajate seas on tavapäraselt naisi rohkem, on nad selgelt kaotanud meessoost toetajaid. Brüsseli sündmustele eelnenud uuringus toetas SDEd veel 11 protsenti meestest, samas naiste seas pole toetus muutunud. On märkimisväärne, et ühe erakonna toetajaskonnas on naisi ¾ ja mehi ¼,» kommenteeris Ühiskonnauuringute Instituudi juhatuse liige Art Johanson.  

«Erakondade toetuse sooline polariseerumine tuli ilmsiks juba veebruaris toimunud elanikkonna küsitluste tulemusi analüüsides,» ütles Juhan Kivirähk. «Naiste osakaal oli nii veebruaris kui ka märtsis keskmisest oluliselt suurem Sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna toetajaskonnas ning mehed domineerisid Vabaerakonna, EKRE ja IRLi pooldajate hulgas. Seekordses küsitluses on meeste dominant säilinud vaid EKRE valijaskonnas.»

«Julgen arvata, et EKRE on võitnud enda poole meessoost valijaid pigem seniste IRLi ja Vabaerakonna poolehoidjate seast,» arutles Kivirähk.

Keskerakonna toetus põhineb peamiselt venekeelsel valijaskonnal, neid toetab 80 protsenti venelastest. Eestlaste seas on kõige populaarsemad Reformierakond – 24 protsenti ja EKRE – 23 protsenti. Vabaerakonna, SDE ja Keskerakonna toetus on eestlaste seas võrdselt 12 protsenti ning IRLi toetus 8 protsenti.

Turu-uuringute AS küsitles 22.–28. märtsini Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel 1000 valimisealist Eesti kodanikku. Küsitlus viidi läbi veebikeskkonnas. Eesmärgiks oli saada ülevaade inimeste arvamustest Euroopa migratsioonikriisi kohta, kuid samuti küsiti vastajatelt nende erakondlikku eelistust. 

Tagasi üles