Täna jõudsid Kreekast Eestisse esimesed Euroopa rändekava alusel ümber paigutatud seitse sõjapõgenikku, kes hakkavad elama Tallinnas ja Tartus.
Esimesed sõjapõgenikud jõudsid Eestisse (44)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimesed Eestisse ümberpaigutatavad pagulased on viieliikmeline Iraagi pere, üks Süüria ja üks Jeemeni päritolu mees. Kõik siia saabunud on ametnike kinnitusel Eestist väga huvitatud ning on öelnud, et austavad seda riiki ja soovivad siin rahus uuesti alustada.
Süüriast pärit mees on edukalt töötanud toitlustusvaldkonnas ning ta räägib lisaks oma emakeelele ka inglise keelt. Jeemenist pärit mees on kõrgharidusega inglise filoloog ja töötanud ajakirjanduses.
Iraagist pärit mees on töötanud ehituse ja transpordi valdkonnas. Iraaklasest pereema on olnud lastega kodune. Kooliealised lapsed on varasemalt koolitöös osalenud. Perekond räägib araabia keelt.
Kõik Eestisse tulnud sõjapõgenikud on läbinud taustakontrolli ja nendega on Kreekas läbi viidud intervjuud, kus neile muu hulgas tutvustati Eestit ja siinseid tavasid.
«Mul on palve kõigile, kes meie uute elanikega kokku puutuvad – ärge unustage, et need inimesed on põgenenud riigist, kus käib sõda, ja jõudnud läbi raskuste Eestisse,» ütles siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Raivo Küüt. «Nende lootus on leida siin endale turvaline kodu. Oluline on lasta neil rahulikult kohaneda ja käituda nendega nii, nagu me käituksime kõigi teiste oma naabrite, töökaaslaste ja tuttavatega.»
Sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika nõunik Kaisa Üprus-Tali ütles, et Eestisse saabunud inimesed asuvad elama oma uutes kodudes.
«Nii nagu kõikide teiste Eesti inimeste puhul, on ka neil vaja registreerida elukoht, leida võimalused töötamiseks ja lastele koolikoht, avada pangakonto ja registreerida end perearsti nimistusse. Neis ja teistes vajalikes toimingutes aitavad ja nõustavad saabujaid tugiisikud,» sõnas Üprus-Tali.
Politsei- ja piirivalveamet suunab rahvusvahelise kaitse saajad kohanemisprogrammi. Rahvusvahelise kaitse saanutele on kohanemisprogrammis eraldi koolitusmoodul. Selle sisu on kujundatud just kaitse saanud inimeste vajadusi silmas pidades ning eesmärgiks on, et osalejatel tekiks hea arusaam Eesti ühiskonna toimimisest ja nad saavutaksid kiiresti kontakti kohaliku kogukonnaga.
Kohanemisel on oluline roll ka eesti keele õppimisel ning sellega alustavad siiasaabujad esimesel võimalusel. Keeleõppekursus on kaitse saajatele tasuta ning eesmärgiks on vähemalt A2 taseme omandamine.
Siseministeerium andis täna kell 18 sel teemal ka pressikonverentsi, kus Kreekast Eestisse saabunud põgenike vastuvõtmisest ja edasistest sammudest andsid ülevaate siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Raivo Küüt, sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika nõunik Kaisa Üprus-Tali ning haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar.