/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
/nginx/o/2015/02/18/3779899t1h9906.jpg)
Kui Vene võimud korraldavad Peterburis haarangu illegaalide tabamiseks, siis see annab tunda ka Eesti piiril, kuna sagenevad ebaseaduslikud piiriületamise katsed, tunnistab politsei- ja piirivalveamet (PPA).
PPA: haarangud illegaalidele Peterburis tõstavad survet Eesti piirile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«PPA kogemus näitab, et iga kord, kui Peterburis korraldatakse suuroperatsioon illegaalide tabamiseks, üritab mõni neist kinnipidamise vältimiseks ebaseaduslikult ületada Eesti piiri,» ütles PPA integreeritud piirihaldusbüroo juht Helen Neider-Veerme BNS-ile.
Tema sõnul on Venemaal miljoneid kolmandate riikide kodanikke. «Nende seas on kindlasti inimesi, kes võimaluse korral tahaksid pääseda Euroopa Liitu,» märkis Neider-Veerme.
PPA on siiski kinnitanud, et Eesti piir on kindla kontrolli all ning raskusi võiks tekkida alles siis, kui piirile saabuks päevas enam kui sada põgenikku, kes paluks Eestilt varjupaika.
Viimasel ajal on levinud arvamus, et seoses põgenike liikumistee kinnipanekuga Balkanil võivad Lähis-Idast saabuvad põgenikud hakata liikuma Põhja- ja Lääne-Euroopasse ka Balti riikide kaudu või püüab Venemaa oma naaberriike destabiliseerida suurte migrantide hulkade suunamisega läände.
Seni on põgenike huvi Eesti vastu olnud pigem leige.
Vaid neli varjupaigataotlust
Veebruaris esitati kolm rahvusvahelise kaitse taotlust – üks Alžeeria kodaniku ja kaks Venemaa kodanike (korduvtaotlejad) poolt. Jaanuaris esitas rahvusvahelise kaitse taotluse vaid üks inimene – Liibüa kodanik.
Sarnaselt Eestile on ka Skandinaaviamaades rahvusvahelise kaitse taotlejate arv aasta algusest saadik olnud langustrendis, kinnitas PPA.
Käesoleval aastal on Eestis siiski oodata taotluste arvu tõusu, sest Ukraina kodanikele eelmisel aastal antud üheaastased elamisload hakkavad aeguma, lisas PPA.
Tänavu kahe kuuga peeti ebaseadusliku piiriületuse tõttu kinni 42 isikut. Ebaseaduslikud piiriületajad on need, kes tulevad salaja üle nö. rohelise piiri või peidavad end näiteks sõidukitesse ja haagistesse. Samas kuuluvad selle kategooria alla ka juhtumid, kus riigipiiri ületatakse kalapüügi, sportimise, matkamise või näiteks metsatööde käigus.
Suurema osa (60 protsenti) ebaseaduslikest piiriületajast moodustavadki just need, kes ületavad piiri kogemata muu tegevuse käigus.
Samas on seoses välismaalaste smugeldamisega üle piiri tänavu peetud kinni üks eestlane ja kaks Venemaa kodanikku. Vene föderatsiooni kodanikud olid seotud Vietnami kodanike üle riigipiiri toimetamisega jaanuaris. Eesti kodanik peeti kinni veebruaris Tallinna sadamas peale laevale pileti ostmist ja selle üle andmist teisele isikule. Hetkel on mõlemad juhtumid menetluses.
Käesoleva aasta kahe kuuga avastati Eesti piirilt 70 ebaseadusliku rände eesmärgil riiki saabuda soovinud inimest. Enamasti oli tegu Venemaa, Ukraina ja India kodanikega.
Tegemist on kolmandate riikide kodanikega, kellel pole alust Eestis olla, kuid näiteks püüavad kuritarvitada viisat.
«Võrreldes jaanuariga, on avastatud isikuid mõnevõrra vähem, sest veebruaris ei olnud ühtegi suurte välismaalaste gruppide ebaseadusliku saabumise juhtumit. Jaanuaris tabati seoses ebaseadusliku rändega 41 välismaalast ja avastati kolm suuremat sisserändajate gruppi,» kirjeldas Neider-Veerme.
Näiteks avastati Luhamaa piiripunkti lähedal kaheka vietnamlast, kes Eestisse püüdsid pääseda. Tallinna lennujaamas jäi vahele kaks suuremat gruppi - viieliikmeline India kodanike grupp ning 11 venelast.
Sarnaselt eelnevatele aastatele avastati enamik ebaseaduslikult rändavatest inimestest piiripunktides ja peamiseks ebaseadusliku rände mooduseks on jätkuvalt viisa väärkasutus.
2016. aasta kahe kuuga tühistati või tunnistati PPA poolt kehtetuks 40 viis viisat: 24 Venemaalt tulnud, üheksa Indiast ja kaheksa Ukrainast tulnud inimese viisad.
Juba Eestis viibivate kolmandate riikide kodanike üle järelevalvet tehes koostas politsei kahe esimese kuu jooksul 75 ettekirjutust, mis on võrreldes eelmise aastaga jäänud samale tasemele. Migratsioonireeglite rikkumisega seotud süüteomenetlusi oli 56, mis on ligi 23 protsenti vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Seadusliku aluseta Eestis viibimise tõttu algatatud väärteomenetlusi oli 43 ning see on võrreldes eelnevate aastate sama perioodiga langustrendis.