Inimlikud põhjused elamisloa andmiseks kirjutati seadusesse

Albaania perekond on tänaseks saanud Eesti elamisloa. Foto: Erik Prozes

Riigikogu võttis täna vastu seadusemuudatuse, mille kohaselt saab politsei- ja piirivalveamet elamisloa menetlemisel võtta arvesse taotleja inimlikku olukorda.

Postimees kirjutas jaanuari algul Vao keskuses elava Albaaniast pärit perekonna keerulisest loost – Albaanias kriminaalpolitseinikuna töötanud Almen (täisnimi toimetusele teada) on siin üle kolme aasta varjupaika oodanud. Selle aja jooksul on tema kaks tütart õppinud ära eesti keele ning kolmas on Eestis sündinud.

PPA on Almeni perele kolme aasta jooksul asüüli andmisest keeldunud ja leidnud, et kui Almenit võidi korruptsiooniga kimpus kodumaal tõesti kunagi taga kiusata, siis pole tõestust, et teda seal endiselt kius ähvardab. Ehkki nii haldus- kui ringkonnakohus on leidnud, et PPA peab keelduva otsuse üle vaatama, sest arvestatud pole kõiki asjaolusid, tegi PPA möödunud aasta lõpul taas keelduva otsuse.

Selleks, et puhast eesti keelt rääkivad lapsed ei peaks Eestist ära minema, pidi PPA võtma appi põhiseaduse ja inimõiguste konventsiooni. Nii otsiti seadustest perele alus elamisloa andmiseks.

«Kõik selle teebki keeruliseks humaansetel kaalutlustel elamisloa andmise võimaluse puudumine, mida PPA on juba aastaid oodanud. See lahendaks kõik sellised mured, kus me näeme, et väga jäigad nõuded takistavad mõistlike otsuste tegemist,» kommenteeris veebruaris PPA peadirektori asetäitja Priit Pärkna.

Näiteks polnud seni alust anda elamisluba ukrainlastele, kellel elavad siin sugulased. Seadus ei luba asüüli anda, kui inimesel on teoreetiline võimalus kolida näiteks Ida-Ukrainast turvalisemasse Lääne-Ukrainasse. Isegi kui Eestis elavad sugulased kinnitavad, et on nõus sõjapõgenikud ise vastu võtma. Nüüd saab PPA seda elamisloa menetlemisel arvestada.

Pärast Albaania perekonna juhtumi avalikuks tulemist edastas siseministeerium riigikogu põhiseaduskomisjonile ettepaneku, kuidas muuta välismaalaste seadust nii, et tekiks võimalus anda elamisluba ka humaansetel kaalutlustel. Täna läbisid muudatusettepanekud riigikogus kolmanda lugemise ning seadusesse lisati erand.

Erakorralistel asjaoludel on PPA-l õigus anda elamisluba, kui «välismaalane viibib Eestis ning välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestis töötamise või Eestist lahkuma kohustamise menetluste käigus on ilmnenud, et välismaalase Eestist lahkuma kohustamine oleks talle ilmselgelt liiga koormav, välismaalasel puudub võimalus saada Eestis elamisluba muul alusel ning ta ei kujuta ohtu avaliku korrale ja riigi julgeolekule».

Otsus peab olema põhjendatud ning kirjas peavad olema täpsed kaalutlused, millest otsuse tegemisel lähtuti.

Sellistel puhkudel saab elamisluba anda kuni üheks aastaks korraga ja seda võib edaspidi pikendada kuni kolme aasta kaupa.

Erandi puhul jääb otsustav sõna PPA peadirektorile.

Erandi andmise otsuse peale on õigus esitada vaiet, kuid vaideotsuse peale ei saa esitada kaebust halduskohtule.

Muudatused jõustuvad 1. mail.