/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/09/05/2279963t1hed15.jpg)
Eesti ehitab mõnele piirilõigule Venemaaga inimeste läbipääsu takistava tõkkeaia, tunnistas Politsei ja piirivalveameti (PPA) esindaja.
Eesti kavandab Vene piiri mõnesse lõiku tõkkeaeda (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sõltuvalt piirilõigu spetsiifikast on tehnilise valve toetamiseks teatud lõikudes vajalik ka piirdeaed, kuid see on väga väike osa kogu idapiiri väljaehitamise tegevustest,» ütles PPA integreeritud piirihalduse büroo juht Helen Neider-Veerme neljapäeval BNSile.
«Prioriteet on ehitada välja taristu ja võtta kasutusele infotehnoloogia, et võimaldada tulevikus avastada ja tuvastada ebaseaduslik piiriületus varakult ja reageerida intsidentidele kiiresti,» selgitas politseimajor Neider-Veerme.
«Tehnilised lahendused peavad ka võimaldama kogutava info kasutamist tõendusmaterjalina piiriga seotud süütegude menetlemisel – olgu selleks siis ebaseaduslik piiriületus, salakaubavedu, inimkaubandus või muu piiriülene kuritegu,» märkis PPA büroojuht.
«Põhimõte on selles, et süsteemid piiril peavad tagama piiririkkumise kiire avastamise, et me saaksime sellistele juhtumitele operatiivselt reageerida,» selgitas Neider-Veerme. "Piirdeaed paigaldatakse lõikudesse, kus on vajalik tõkestada inimeste kiiret üle piiri liikumist,» lisas ta.
Kuhu täpselt ja kui suures ulatuses tara ehitatakse, PPA esindaja veel öelda ei osanud, märkides, et see sõltub piirirajatiste projekteerimisest.
Eesti eesmärk on järgneva nelja aasta jooksul ehitada välja kaasaegne riigipiir, selle rakendusfaas jääks 2020. aastasse. Valmimine toimub etapiviisiliselt, märkis Neider-Veerme.
2015. aasta alguses alustati piiriala puhastamisega - see tehakse metsast ja võsast lagedaks vähemalt kümne meetri ulatuses, et piirijoon oleks maastikul selgelt näha.
«Praeguseks on 136-kilomeetrisest maismaapiirist puhastatud juba üle 100 kilomeetri,» ütes Neider-Veerme.
Puhastatud piiriribale paigaldatakse piiripostid ning veepiir Narva jõel ja Peipsi järvistul tähistatakse ujuvate piirimärkidega. «Ujuvad piirimärgid aitavad ära hoida ekslikke sattumisi teisele poole piirijoont,» selgitas PPA büroojuht. Piiriposte paigaldati 2015. aastal 21, lisas Neider-Veerme.
Pärast neid töid rajatakse kogu piirivalvamiseks vajalik infrastruktuur, ehitatakse välja patrullteed ning paigaldatakse valvetehnika. Eesmärgiks on idapiiri maismaaosa katta omavahel integreeritud andurite ja kaamerate süsteemiga, mille tegevust toetavad droonid, rääkis Neider-Veerme.
Läti piirivalveülem Normunds Garbars teatas neljapäeval, et Läti kavatseb ehitada oma piirile Venemaaga 2,7 meetri kõrguse aia, mis varustatakse okastraadiga. Läti piirivalve on allkirjastanud 1,8 miljoni euro väärtuses kokkuleppe piiritara esimese 24 kilomeetri ehitamiseks sel aastal.
Ühtekokku tuleb tara 92 kilomeetri pikkune, kuid seda on võimalik pikendada 193 kilomeetriseks. Läti-Vene piiri pikkus on 276 kilomeetrit. Garbars ütles, et 92 kilomeetrist piisab, sest mujal on sood ja muud ebaseaduslikku piiriületust takistavad looduslikud tõkked. Lätil on kavas ehitada 17 miljoni euro eest välja kogu piiritsoon. Piiriala väljaehitamine peaks lõpule jõudma 2019. aastaks.
Euroopa Komisjoni rändeküsimuste volinik Dimitris Avramopoulos tunnistas neljapäeval, et Euroopa Liit ei saa keelata riikidel piiridele tara ehitamist, aga see peab olema kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
«Konkreetsete meetmete valik jääb liikmesriikide pädevusse,» tõdes volinik, kelle sõnul on välispiiride haldamine liikmesriikide ülesanne. «Sellele vaatamata peavad liikmesriigid järgima EL-i õigust ja eelkõige Schengeni piirieeskirju,» rõhutas Avramopoulos.