/nginx/o/2016/02/11/5034223t1h1142.jpg)
Välisminister Marina Kaljuranna sõnul tuleb lähiajal tõsiselt mõelda Eesti saatkondade sulgemisele, sest praegust saatkondade võrgustikku ei suuda riik enam hoida.
Kaljurand: me ei suuda oma saatkondade võrgustikku enam üleval pidada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaljurand ütles täna riigikogus toimunud välispoliitika arutelul, et lähiajal vaadatakse üle nii välisministeeriumi funktsioonid kui struktuur. Tema sõnul tuleb tõsiselt mõelda ka saatkondade sulgemisele.
«Siiamaani me oleme saatkondi avanud, kuid arvestades praegust rahvusvahelist pilti, arvestades rahalist ressurssi, arvestades inimesi, kes välisministeeriumis töötavad, me tunneme, et me ei suuda enam üleval pidada sellist saatkondade võrgustikku,» lausus ta.
Kaljurand lubas, et seda, milline saab saatkondade võrgustik olema, arutab ta lähiajal nii riigikogu väliskomisjoni kui valitsuse liikmetega. «Aga mis on oluline – Eesti majandushuvide kaitsmine ja esindamine on ja jääb meie prioriteediks, nii nagu on ja jääb meie prioriteediks meie kodanike kaitsmine,» ütles ta riigikogus.
Parlamendi kaitsekomisjoni esimees, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Marko Mihkelson leidis samas, et väga keerulist rahvusvahelist olukorda arvestades vajab välisministeerium koondamiste ja saatkondade sulgemise asemel hoopiski lisaressurssi.
«Maailm on sisenenud väga turbulentsesse ajastusse. Eestit otseselt puudutavad julgeolekualased väljakutsed pigem muutuvad lähiaastatel tõsisemaks,» rääkis ta. «Seepärast on paradoksaalne, et Eesti välisteenistuses on täna umbes sama palju või isegi vähem diplomaate kui 2003. aastal. Samuti on ka välisministeeriumi eelarve osa riigieelarves väiksem kui 13 aastat tagasi, enne meie liitumist Euroopa Liidu ja NATOga.»
Tema sõnul on praegu väga aktuaalne rääkida heidutamisest, kuid samas on selge, et just diplomaadid mängivad äärmiselt olulist rolli julgeoleku tagamiseks vajaliku rahvusvahelise keskkonna kujundamisel nii suhetes liitlaste kui kõigi teistega.
Mihkelson märkis, et loomulikult tuleb riigivalitsemist hoida efektiivsena, kuid seda ei tohiks teha riigi julgeoleku ning rahvusvahelise konkurentsivõime tagamise arvel. «Pelgalt kaitsekulutused ilma targa ja aktiivse diplomaatiata ei pruugi anda meile loodetud tulemust,» ütles ta.