Pool miljonit krooni puuetega laste spordiraha haihtus

Raha. Foto: Aivar Aotäht.

Juba paarkümmend aastat puuetega laste sportimist toetanud Eesti Eriolümpia MTÜ-l on viimase kahe aastaga kadunud kuhugi üle 500 000 krooni.

Eesti Eriolümpia MTÜ (EEO) alustas 1990. aastate alguses tööd ülla eesmärgiga – pakkuda vaimsete erivajadustega ja toimetulekuraskustega lastele võimalust saada läbi spordi võistlemiskogemusi, suhtlemisvõimalusi ja eduelamusi.

Lisaks Eestis peetavatele võistlustele on muidu nii piiratud võimalustega lapsed saanud end võrrelda ja võistelda ka teiste riikide noortega. EEO kauaaegne eestvedaja oli kuni läinud aasta suveni Otepää aktivist ja Otepää suusamuuseumi juhtinud Laive Poska.

Tänavu märtsis toetas hasartmängumaksu nõukogu erakorralisel koosolekul üksmeelselt sotsiaalministeeriumi ettepanekut nõuda tagasi EEO-le antud raha.

Jutt käis 75 000 kroonist, mis maksti välja 2008. aastal Küprosel väikerahvuste jalgpalliturniiril osalemiseks, kuid mis reisifirma VIP Reisid OÜ arvele ei jõudnud. Sama summa aga võeti välja EEO kontolt.

Samuti nõutakse EEO-lt tagasi 11 667 krooni, mis läks kaduma korvpalliturniiril Türgis. Turniiril osalemiseks eraldati 135 000 krooni; 11 667 krooni kulus väidetavalt reisil päevarahadeks, kuid kuludokumente selle kohta ei esitatud.

Segased kulud

EEO rahaasjad läksid väljakannatamatult halvaks läinud aasta suvel. Mitu korda andis erivajadustega lapsi õpetava ja iseseisvale elule aitava Urvaste kooli direktor Kalmer Sarv sotsiaalministeeriumile teada, et EEO-l on raha otsas, üritusi ei saa korraldada ja tekkinud on võlad. «Asi läks nii kehvaks, et südametunnistus ei lubanud enam kõrvalt vaadata,» ütleb Sarv. Spordiüritustest võtsid osa ka tema kooli lapsed.

Sotsiaalministeerium korraldas läinud aasta lõpus aastate 2008–2009 projekte hõlmava auditi ja kõhklusi tuli aina juurde – lisaks hasartmängurahale on kaduma läinud ka raha riigieelarvest. Auditist selgus, et projektides on asjasse mittepuutuvad kulud, projekte pole ellu viidud, puuduvad kuludokumendid või sisaldavad aruanded valeandmeid.

2008. aastal sai EEO riigilt 600 000 krooni, millest tekitab kõhklusi 356 196 krooni kulutamine. Riik ei andnud raha näiteks selleks, et halduskulude arvelt käidaks 75 000 krooni eest konverentsidel Rumeenias ja Ameerika Ühendriikides või et reisidel Türki ja Küprosele võetakse sularahaautomaadist välja 23 000 krooni.

Samuti tekitasid kahtlusi pidevad sularahatehingud Eestis: 2008. aastal võeti sularaha välja iga päev mitu korda päevas, kokku 657 045 krooni.

Läinud aastal sõlmis riik EEOga lepingu samuti 600 000 kroonile, kuid enne puudujääkide ilmsikstulekut oli ministeerium jõudnud välja maksta vaid ühe osa ehk 200 000 krooni. Ent sellestki on kadunud ­
72 198 krooni.

 Näiteks maksti 2009. aasta aprillis lisaks palgale välja 57 000 krooni lisatasu, kuid alust selleks polnud. Jätkusid ka sularahatehingud – jaanuarist aprillini võeti sularaha välja iga päev, kokku 84 000 krooni.

Lapsed ei kannata

Tänavu juunis kuulutas Tartu maakohus välja EEO pankroti. 1. jaanuarist toetab ministeerium erivajadustega laste sportimist Urvaste kooli kaudu 540 000 krooniga.

Eestis on tuhandeid lapsi, kes vajavad eraldi võistlusi. Sel aastal osales näiteks krossijooksus 600 erivajadusega last ja suvemängudel 400 last. Tänavu käidi ka Euroopa eriolümpial Poolas, kust tuldi tagasi kuld- ja hõbemedalitega. Tuleval aastal seisavad ees olümpiamängud Ateenas.

«Ei saa sõnadesse panna, mida niisugused jõukatsumised neile lastele emotsionaalselt annavad,» tõdes Sarv.

MTÜ juht tunnistab segadust

«Olen lootnud ja palunud ka ministeeriumi, et see juhtum ei jõuaks avalikkuse ette, sest niigi on raske projektidele toetust saada,» sõnas endine Eesti Eriolümpia MTÜ rahvuslik direktor Laive Poska.
Poska pole enda sõnul auditit lugenud, ent on siiski segadusest kuulnud. «Saime läinud aastal

200 000 krooni toetust, kuigi pidime saama 600 000 krooni. Kui oleks tulnud ka ülejäänud summa, oleksin saanud võlgnevused tasuda,» seletas Poska. «Olen ise selle raha eest võidelnud. Projektidele antud raha ja aruanded läksid lihtsalt veidi segi. Minu enda jaoks on asi selge ja mingit kuritegevust ei esine.»

Poska väitel pole ta midagi varastanud. «Sotsiaalministeerium on meile 400 000 krooni võlgu, aga kuna audit tuli peale, siis... Asi oli selles, et aruandes oli märgitud üks asi, aga raha maksti teise asja eest,» rääkis Poska. «Olen tervisega juba mitu aastat hädas ja see on tinginud puudujääke [aruandluses].» (PM)

Ministeerium nõuab raha tagasi

Sotsiaalministeeriumi perepoliitika ja sotsiaalala asekantsler Riho Rahuoja nentis, et tegu on väga kahetsusväärse juhtumiga.

«Meile tuli see ka üllatusena, sest varem olid aruanded küll hilinenud, aga auditit ajendas tellima see, et koostööpartneritelt saadud info ja aruanded ei klappinud,» seletas Rahuoja.

Üldjuhul ministeerium lepingupartnereid põhjalikult ei kontrolli, ja kui paberimajandus on korras, ei tehta ka auditeid. «Eesti Eriolümpia nõukogu usaldas ka pimesi Laive Poskat, kuna ta oli väga lugupeetud, tuntud ja hea tegija,» lisas Rahuoja.

Et lapsed ei kannataks, lepiti kokku, et pankrotis MTÜ tegevuse võtab üle Urvaste kool.

«Minu teada Poska nõustus raha tagasi maksma,» märkis Rahuoja. «Raha tahame kindlasti tagasi saada, kuid oleme valmis koostama paindliku graafiku. Ministeeriumi süüd selles loos on keeruline näha. Siis küll, kui oleksime saanud signaale, aga mitte reageerinud.» (PM)