Eesti investeerib USA sõdurite võõrustamiseks 40 miljonit eurot

Ämari lennubaasis maandus üks maailma suurimaid transpordilennukeid, Ameerika Ühendriikide õhuväele kuuluv C-5M Super Galaxy. Foto: JUSS SASKA

Peaminister Taavi Rõivas teatas USA presidendi Barack Obama eilse otsuse peale, et valitsus on eraldanud liitlastele vajaliku taristu ehitamiseks kokku 40 miljonit eurot.

USA otsustas neljakordistada 2017. aasta eelarvelisi vahendeid sõjalise kohaloleku suurendamiseks Euroopas. Kaitseminister Ashton Carter teatas, et Ühendriigid kulutavad järgmisel aastal 3,4 miljardit dollarit Venemaa agressiooni tõrjumiseks ning USA kohaloleku suurendamiseks Ida-Euroopas.

Eesti valitsus on valmis katma ka suureneva kohalolu korral liitlaste vastuvõtukulud selliselt, et see tuleks lisaks meie iseseisva kaitsevõime vajaduseks kuluvale 2-protsendile SKP-st. «Meie valmisoleku taha liitlaste kohaloleku suurendamine jääda ei tohi,» märkis peaminister Taavi Rõivas.

Aastateks 2015–2019 on valitsus eraldanud 40 miljonit eurot liitlastele vajaliku taristu ehitamiseks. Ainuüksi 2016. aastal planeerib riik investeerida 10,1 miljonit liitlaste taristu arendamisse.

«Eesti valitsus teeb endast kõik oleneva, et olla meie kõige olulisemale strateegilisele liitlase suurepärane võõrustaja.

Selle eest rajatakse Tapa linnakusse liitlaste kasarmu, parandatakse väljaõppevõimalusi keskpolügoonil ning ehitatakse välja Tallinnas NATO staabielemendi hoone. Paljud nendest taristuprojektidest on juba töös. Näiteks uus Tapa kasarmu on plaanis võtta kasutusele sel suvel ja tõenäoliselt saavad esimestena neid hooneid kasutada liitlased USA-st ja Saksamaalt.

Eesti valitsuse seisukohalt edastab liitlasvägede ja USA sõjaline kohalolu meie riigis olulist heidutuse sõnumit. «See on tähtis mitte ainult Eesti, vaid kogu regiooni julgeolekule. Eesti valitsus teeb endast kõik oleneva, et olla meie kõige olulisemale strateegilisele liitlase suurepärane võõrustaja,» kinnitas Rõivas.

President Obama eilne otsus neljakordistada 2017. aasta eelarves rahalisi vahendeid 3,4 miljardini, et toetada USA sõjalist kohalolu Euroopas, on peaministri hinnangul selgeks kinnituseks, et Ameerika Ühendriikide ja liitlaste kohalolek Eestis jätkub ning meie käekäik on Ühendriikide jaoks äärmiselt oluline. «Seda on kinnitanud nii president Obama, kaitseminister Carter kui ka staabiülemate komitee esimees kindral Dempsey oma visiitidel Eestisse,» teatas Rõivas.

Seda kinnitab ka Rõivase sõnul Eestis kohal olev järjekorras juba kaheksas kompanii suurune maaväeüksus USA maaväe 2. ratsaväerügemendi 3. eskadronist.

Vabariigi valitsuse selge prioriteet on liitlaste kohalolu suurendamine ja põlistamine Eestis. «Eesti pingutab iseseisvalt ja koostöös liitlastega, et siinne taristu ja väljaõppevõimalused vastaksid liitlaste vajadusele,» lisas peaminister.

Ameerika Ühendriigid toetasid tankitõrjesüsteemi Javelinide hanget 33 miljoni dollariga ning on tänaseks investeerinud Eestisse ligikaudu 35 miljonit dollarit taristu arendamiseks Ämaris ja Tapal. USA pioneerikompaniid on alates 2015. aasta suvest Eestis juba teinud üksjagu tööd – keskpolügoonile on ehitatud tankiteed ning erinevaid tugihooneid ja lõhkeõpet võimaldavaid õpperajatisi.

Ameerika Ühendriigid kavatsevad oluliselt investeerida vajaliku taristu rajamisse ka 2016. aastal, kokku on Tapale ja keskpolügoonile planeeritud rajada erinevaid objekte rohkem kui 18 miljoni dollari ulatuses ning Ämari lennubaasi investeerida umbes 20 miljonit dollarit, et mitmekesistada veelgi Ämari lennubaasi väljaõppevõimalusi erinevat tüüpi harjutuste ja lennuvahendite vastuvõtmiseks.

Ämari lennubaasi tingimused on peaministri sõnul täna juba head – sellest annavad tunnistust nii jätkuvad NATO Balti õhuturbe missiooni rotatsioonid kui ka USA õhuväe hävitajate osalusel toimuvad õppused, sh septembris Ämaris maandunud F-22 hävitajad.

Ka Eesti panustab sellesse võõrustava riigi toetuse näol. Näiteks NATO õhuturbemissiooni toetuseks panustame iga-aastaselt umbes 1,6 miljonit eurot, et toetada rotatsioonide osalisi majutus-, kütuse ja transpordikulusid.