President Toomas Hendrik Ilves on töövisiidil Strasbourgis, kus ta esines täna Euroopa Parlamendi täiskogu ees kõnega. President keskendus kõnes välis- ja julgeolekupoliitikale ning digiarengule.
Ilves Strasbourgis: oleme jõudnud otsustavasse punkti (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President Ilves as child of refugees from Soviet regime has US accent,hopes future Syrian president in 2 gen would have German accent
— Artis Pabriks (@Pabriks) February 2, 2016
Toomas Hendrik Ilves rääkis, et Euroopa Liit seisab silmitsi uute ohtudega. «Vaadakem uut reaalsust – Euroopa on keset muutustekriisi. Kas me võtame end kokku või laseme teistel sellega tegeleda. Oleme jõudnud otsustavasse punkti, kus me muutume tugevamaks või laseme võita neil jõududel, mis üritavad meid lõhestada,» alustas Ilves, kelle hinnangul on paljude probleemidega tegelemist pikalt edasi lükatud.
Täna ähvardab Euroopa Liitu aga suur sisseränne. Ilves toonitas, et liitu rändavad inimesed nii majanduslikel põhjustel kui ka põgenedes sõja eest. Schengen ning solidaarsus on sattunud ohtu, rõhutas ta.
«Võtkem end kokku, jätkem kõhklused, näpuga näitamine ja vastutustest kõrvale hiilimine. Me tuleme selle rändega toime,» sisendas president.
Ta lisas, et tunneb hirmu, et pagulaskriis hoogustab populismi ja äärmuslikkust, kuna äärmuslikud jõud kasutavad seda kriisi ära.
«Me unustame mugavalt ära, et pagulased põgenevad sama režiimi ja brutaalsuse eest, mille tunnistajaks me olime Pariisis.»
Ilves rääkis, et ka tema vanemad on Eestist pärast Teist maailmasõda põgenenud. Neile anti Rootsis võimalus. «Kõnelen seda kõike kui pagulase poeg,» ütles Ilves ja viitas oma aktsendile. Ta naljatas, et loodetavasti tuleb aeg, mil näiteks demokraatliku Süüria vabariigi presidendil on saksa aktsent.
Veel puudutas Ilves Venemaa temaatikat ning rõhutas, et sanktsioonid on olnud vajalikud. «EL on reageerinud Venemaa agressioonile, sellel on olnud heidutav mõju.»
Lõpetuseks tõstatas ta idee viiendast põhivabadusest – andmete vaba liikumine. See tähendab, et kõikides Euroopa Liidu riikides võiks olla ühtne ligipääs teenustele. Näiteks tõi Ilves välja, et saab Eestis digiretsepti alusel osta igast apteegist ravimit. Samas ei ole tal võimalik selle retseptiga minna teistes ELi riikides apteeki. Probleem pole seejuures tehnoloogias, vaid seadustes.
Kõne lõppedes tõusid Euroopa Parlamendi liikmed aplodeerides püsti.