/nginx/o/2015/10/09/4574405t1h12b3.jpg)
Itaalia on Eestile ümberasustamiseks pakkunud kaheksat põgenikku Eritreast, kelle tausta kindlaks tegemisega on seni olnud raskusi. Eesti sideohvitser hakkab põgenikke otsima ka Kreekast.
Eesti on seni leidnud vaid ühe potentsiaalse pagulaskandidaadi (8)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Probleemiks on see, et inimeste dokumendid ei ole olnud rahvusvahelise kaitsevajaduse hindamiseks ja julgeolekukontrolli tegemiseks piisavad. Eesti Päevalehe andmetel kaalutakse siiski tõsisemalt ühe Eritreast pärit naisterahva vastu võtmist. Siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Raivo Küüt aga kinnitab, et tegelikult on kõigi pakutute kohta esitatud andmed olnud seni puudulikud.
Politsei- ja piirivalveameti ning siseministeeriumi kinnitusel tegeletakse edasi ka ülejäänud seitsme toimikuga ja loodetakse saada lisainfot.
Itaalias viibiva sideohvitseri Priit Põdra sõnul on pakutud kaheksast eritrealasest seitse mehed ja üks naine.
Itaaliasse sõitis Põdra 2. novembril. Sideohvitseri missiooni peamine eesmärk on luua kontaktide võrgustik, mille kaudu saavad Eesti ametiasutused võimalikult palju informatsiooni ümberpaigutatavate kohta.
Nüüd hakkab Põdra ajutiselt sobivaid pagulasi otsima ka Kreekast. Veel enne kevadet saadetakse Kreekasse eraldi rände siseohvitser, on siseministeerium lubanud.
«Kindlasti saadame Kreekasse Eesti sideohvitseri, kelle ülesandeks on koostöö- ja kontaktvõrgustiku loomine kohapeal ja infovahetus kaitset vajavate inimeste ümberpaigutamiseks,» kinnitas siseministeeriumi korrakaitse- ja rändepoliitika asekantsler Raivo Küüt.
Eesti eelistab endiselt perekondi, orbe, lapsi ja üksikvanemaid ning neid, kes oskavad peale oma emakeelele ka mõnda enam räägitavat keelt.
Põdra sõnul arvestatakse ümberpaigutatavate inimeste puhul ka nende soovi liikuda Euroopa riiki, kus neil on ees sugulasi või teisi pereliikmeid. Septembrist alates on Itaaliast mõnda teise riiki jõudnud vaid 240 põgenikku, peamiselt Eritreast ja Süüriast. Kõige enam on nn kvoodipagulasi vastu võtnud Soome – 87 inimest.
Põdra selgitas, et ükski põgenikke vastu võttev riik ei otsi inimesi Itaalias ise, vaid Itaalia pakub võimalikud vastuvõetavad neile välja.
«Itaaliasse saabuvad põgenikud eelkõige Vahemerelt ning Itaalia ametijõud koostöös kohapeal töötavate rahvusvaheliste ametitega selgitavad isiku rahvusvahelise kaitse vajaduse,» kirjeldas Põdra.
Eesti on lubanud võtta kuni 550 põgenikku
Iga inimese kohta koostatakse Itaalias toimik, milles hinnatakse tema rahvusvahelise kaitse vajadust. Toimik koosneb isiku identifitseerimise dokumentidest, sõrmejäljekaardist, arstliku läbivaatuse tulemustest, fotost ning rahvusvahelise kaitse vajaduse põhjenduste ja haavatavuse loetelust, kui inimesel on need olemas. Lisaks võivad toimikus olla vajadusel teise intervjuu tulemused, ekspertiiside tulemused ning muud olulised selgunud asjaolud ja tõendid. Selle kõige põhjal otsustab Eesti, kas pakutud põgenikud võiksid Eestisse tulla.
Aasta alguses teatas politsei- ja piirivalveamet, et Eestile on pakutud kahte põgenikeperet. Vastuseks küsimusele, miks nad ei tule Eestisse, ütles Põdra, et need pered liikusid edasi teistesse riikidesse.
Eesti on Euroopa Liidule lubanud, et võiks kahe aasta jooksul vastu võtta kuni 550 põgenikku, kuid tegelikult ollakse valmis kahe aasta jooksul võtma vastu 329 põgenikku nii Itaaliast kui ka Kreekast.
Samal ajal taotles Eestis möödunud aastal rahvusvahelist kaitset 226 inimest, kes olid siia saabunud iseseisvalt. Neist sada on saanud Eestis rahvusvahelise kaitse, varjupaiga või elamisloa pereliikmetele. 59 neist olid ukrainlased ja 12 sudaanlased. Kaitse said ka Venemaa ja Sri Lanka kodanikud ning Jeemeni, Eritrea ja Afganistani kodanik.