Mullu jaanuaris kirjutas Eesti Ekspress Eesti sõjaväe kaptenist Nikolai Trankmannist, kes müüs Teise maailmasõja eel võlgade katteks venelastele Narva kindlustusplaanid.
Sõjaeelne riigireetur maksis joomavõlgasid
Riigireetmiseni viisid kapteni väidetavalt kaardimängu- ja joomavõlad.
Kullerina kasutas Trankmann 1937. aasta suvest naisevend Adolf Polisinskit, kes oli Narva Kalevivabriku metsade metsavaht. Polisinski tunnistas hiljem, et sai venelastelt 50 krooni kuus, kapten Trankmann aga 500 krooni ning teadmata summas ka dollareid.
Sugulaste ühine äri lõppes kiiresti, enne 1937. aasta jõule metsa kuuse järele läinud Polisinski pillas venelastelt saadud kirja maha ning selle leidis Metsasihi kordoni piirivalvur. Süüd eitanud Trankmannile mõistis sõjakohus 1938. aastal 20 aastat sunnitööd, Polisinski pääses tänu ülestunnistusele 14-aastase sunnitööga.
NKVD säilinud luuretoimikute järgi värvati Trankmann agent «Oneginiks» juba 1935. aastal, seega enne Polisinski kaasamist 1937. aasta suvel. NKVD väitel saadi Trankmannilt plaanid Eesti kaitserajatiste kohta Eesti-Vene piiril, andmed Eesti vägede paiknemise ja manöövrite kohta, Eesti luureorganite struktuur ja töötajate iseloomustused.
Vene võim vabastas Trankmanni Patarei vanglast 1940. aasta 21. juunil. 1941. aastal astus Trankmann vabatahtlikult punaväkke. Septembris 1944 paistis polkovnikuks tõusnud Trankmann silma sellega, et andis käsu tappa Avinurme kirikusse varjule viidud raskelt haavatud Eesti piirikaitse rügemendi sõdurid. (PM)