/nginx/o/2015/01/14/3677465t1hcfae.jpg)
Mitmetes Eesti maakondades teehooldust teostava aktsiaseltsi Eesti Teed juhatuse esimees Andres Agukas selgitas, et sellistes ilmaoludes ei ole võimalik libedust kõikjal ja koheselt tõrjuda ning autojuht peaks sellega arvestama.
Pärnumaa teehooldaja: libedust ei ole võimalik alati ennetada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Teed AS hooldab teid ka Pärnumaal, kus täna juhtus kaks suuremat liiklusõnnetust, milles sai kannatada üle kümne sõiduki.
«Ma ei arva, et Pärnu piirkonna teehooldus oli teistest piirkondades erinev. Pigem on õnnetuste hulk ühtlane, lihtsalt Pärnumaal juhtus kaks õnnetust, milles osales palju masinaid,» selgitas Andres Agukas, kelle sõnul on täna teehooldajate jaoks väga keerulised ilmaolud.
«Maa on külm, aga sadanud on vihma. Isegi kui kloriidi panna teele, siis vihm peseb kloriidi ära, tee on ikka külm,» lisas Agukas.
Kohtades, kus täna suuremad õnnetused juhtusid, oli Agukase sõnul lokaalne libedus. Ühes paigas oli libe lõik tema sõnul vaid 200 meetrit pikk.
«Libedus tekib hetkega. Me ei kujuta ju ette, et sada protsenti teedest oleks kaetud teehooldajatega, kes kohe, kui libedus tekib, sinna soola peale viskavad. Riik ei ole nii rikas, et seda võimaldada.»
Seetõttu tuleb selliste libedate lõikudega tema sõnul ka arvestada. Kui teehooldajani jõuab informatsioon libedast kohast, siis minnakse seda hooldama. Sinna jõudmine võib võtta aga 30 minutit kuni kaks tundi.
Näiteks Pärnumaa õnnetuspaikades peab teehooldaja lepingu järgi libeduse likvideerima nelja tunni jooksul. «Selle aja jooksul jõuab kohast läbi sõita väga palju autosid. Selles mõttes ei saa libedust sellistes ilmaoludes alati ennetada. Kogenud autojuht näeb ära kohad, mis võivad olla ohtlikud ja reageerib vastavalt,» arvas Agukas
Täna kell 7.33 anti häirekeskusele teada, et Pärnumaal Saarde vallas Tartu-Viljandi–Kilingi-Nõmme maantee 113. kilomeetril on veoauto Scania sõitnud teelt välja. Tartu suunas liikunud veoki juht õnnetuses viga ei saanud. Veoauto lastiks olnud tühjad gaasiballoonid paiskusid laiali. Teatele reageerisid lisaks politseile ka päästjad, kelle ülesandeks oli võimaliku reostuse ärahoidmine.
Kell 8.29 toimus samas kohas järgmine liiklusõnnetus. Õnnetuspaiga vahetus läheduses kokku põrkasid kokku veoauto DAF ja väikebuss Mercedes-Benz. Mõlemad sõidukid paiskusid teelt välja ja kokkupõrke tagajärjel sai kannatada ka tee ääres peatunud sõiduauto Volkswagen.
Kell 8.32 ei saanud õnnetuspaigale lähenenud veoauto DAF juht oma sõidukit pidama. Veoki haagis põrkas kokku tee ääres peatunud ja sündmuskohal tööd teinud politseinikud sõiduautoga Škoda, mis paiskus kokkupõrke tagajärjel teelt välja. Kell 8.40 sõitis samale veoautole otsa sõiduauto Seati juht.
Lisaks eespool mainitud õnnetustele anti kell 8.37 teada, et Saarde vallas Valga-Uulu maantee 88. kilomeetril on toimunud liiklusõnnetus, milles osales kokku viis sõiduautot. Esialgsetel andmetel üritas sõiduauto Nissan juht aidata tagasi teele sealt välja sõitnud sõiduautot Dacia. Nissanile sõitis otsa Valga suunas liikunud sõiduauto Volvo juht, kelle sõiduk paiskus kokkupõrke tagajärjel vastu veoauto Scania haagist. Õnnetuspaika jõudnud Citroeni juht sõitis kokkupõrke välimiseks teelt välja.
Õnnetustes keegi tõsisemalt viga ei saanud.