Eesti seisab korruptsioonitajumise indeksis paigal

Korruptsioon. Pilt on illustratiivne. Foto: SCANPIX

Ühingu Korruptsioonivaba Eesti poolt avalikustatud 2015. aasta rahvusvahelise korruptsioonitajumise indeksi järgi on Eesti tulemus 70 punkti, mis on punkti võrra parem kui eelmisel aastal. 168 riigi arvestuses jagab Eesti 23.-26. kohta Prantsusmaa, Tšiili ja Araabia Ühendemiraatidega.

Eelmisel aastal oli Eesti 69 punktiga 26.-28. kohal. 

Kõige madalama tajutava korruptsioonitasemega riik oli taas Taani 92 punktiga, järgnesid Soome ja Rootsi. Tabeli lõpetavad Somaalia, Põhja-Korea ja Afganistan, keda tajutakse kõige enam korrumpeerununa.

Korruptsioonivaba Eesti hinnangul on Eesti muudatus tabelis liialt väike, et näidata olukorra paranemist. «Eesti tammub paigal, paraku pole märke edasiliikumisest korruptsioonist puhtama Põhja-Euroopa suunas,» ütles MTÜ Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Erkka Jaakkola.

Jaakkola sõnul näitavad viimase aasta arvukad korruptsioonijuhtumid, et korruptsiooni on meil rohkem, kui Eesti avalikkus arvanud on. «Neist juhtumitest tehtud järeldused ning sammud määravad, milliseks kujunevad järgmiste aastate tulemused Eesti jaoks,» ütles Jaakkola.

Korruptsioonitajumise indeks hõlmab rahvusvaheliste uurimisrühmade ja analüütikute hinnanguid kahe viimase aasta kohta.

Euroopa riikide seas asub Eesti keskel. Näiteks Euroopa Liidu ja Lääne-Euroopa 31 riigi seas on Eesti 14.-15. kohal koos Prantsusmaaga. Selle riikide rühma keskmine punktisumma on 67, Eestil 70, parim on Taani 91 punktiga ja tabeli lõpus Bulgaaria 41 punktiga.

Ühingu Korruptsioonivaba Eesti hinnangul on Eesti uurimisasutuste võimekus paranenud, see võimaldab jälile saada rohkematele korruptsioonijuhtumitele. Viimase aasta jooksul algatatud uurimised meenutavad aga karmi tõsiasja, et korruptsioonipaise võib tekkida nii tippjuhtkonnas kui klienditeenindaja tasemel. See on kainestav ja meenutab vajadust rakendada jõuliselt ettevõtetes ja asutustes sisemise kontrolli mehhanisme.

Eesti korruptsioonitajumise indeksi koostamisel kasutati 9 rahvusvahelist allikat. Kõige kõrgema hinde andis Eestile muuhulgas avalike teenistujatega seotud korruptsiooniennetusmeetmeid hindav Bertelsmanni Fond – 81 punkti 100-st. Kõige madalamalt hindas Eestit Economist Intelligence Unit – 54 punkti – kes hindab avalike vahendite kasutamisega seotud riske. Economist Intelligence Unit andis sama punktisumma ka Lätile ja Leedule, hinnates kolme Balti riiki ühtemoodi madalalt.

Korruptsioonitajumise indeks on erinevate uuringute ja ekspertrühmade hinnangute koondtulemus.  Iga uuringurühm keskendus teatud aspektidele korruptsiooniga seotud valdkondades. Korruptsioonitajumise indeks hindab korruptsiooni taset avalikus sektoris ja poliitikas tajutuna välisekspertide ja äriringkondade poolt.