/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2014/07/27/3237047t1h4d24.jpg)
Veebruari alguses jõuab riigikohtu ette põhimõtteline vaidlus selle üle, kas vastassuunavööndisse kaldunud sõidukijuht võib liiklusavarii põhjustamisest puhtalt pääseda.
Põhimõtteline liiklusvaidlus saab jätku riigikohtus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liiklusrikkumistealast kohtupraktikat muuta võiva kohtuasja aluseks on tunamullu 27. juulil Raplamaal Märjamaa vallas Märjamaa-Koluvere maanteel juhtunud avarii, mis sai alguse sellest, kui Kristo juhitud Mercedes kaldus vastassuunavööndisse. Mercedesele vastu liikunud Audi A6 juht üritas omakorda vastassuunavööndi kaudu ohtlikke manöövreid teinud Mercedesest mööduda, et vältida nii laupkokkupõrget.
Autod kokkupõrkest siiski ei pääsenud, kuna viimasel hetkel märkas Mercedese juht, et oli kaldunud vastassuunavööndisse ja keeras suunamärguannet näitamata tagasi oma sõidurajale. Selleks ajaks oli aga sinna keeranud ka Audi ja toimuski kokkupõrge, milles said viis inimest vigastada, neist kaks raskelt.
Politsei alustas juhtunu asjus kriminaalmenetlust ning Kristo sai süüdistuse raske liiklusõnnetuse põhjustamises.
Kristo kaitsja, Eesti üks paremaid liiklusjuriste Indrek Sirk ei vaielnud kohtusaalis vastu asjaolule, et tema kaitsealune kaldus vastassuunavööndisse, kuid rõhutas, et ta jõudis enne kokkupõrget keerata tagasi oma sõidurajale. Sirk selgitas, et kui aastani 2001. kehtinud liikluseeskirja järgi oli autojuhil seadusega pandud kohustus takistuse teele ilmumisel vähendada kiirust, seisma jääda või takistusest ümber põigata, siis viimased 14 aastat kehtinud eeskirja järgi enam ümberpõiget selles polnud.
«Sisuliselt tähendab see seda, et kui autojuht näeb teele ilmunud takistust, mis on muuhulgas ka tema suunavööndisse kaldunud vastutulev sõiduk, siis on liiklusseaduse järgne tegevus kiiruse vähendamine või peatumine,» rääkis Sirk, lisades, et antud juhul põikas aga Audi juht vastassuunavööndisse ning kuna sinna naasis ka vastu liikunud Mercedes, siis Audi juhi ümberpõike manööver põhjustaski kokkupõrke.
Kohus nõustuski süüaluse kaitsjaga ja mõistis Kristo liiklusõnnetuse põhjustamises õigeks.
Seejärel jõudis vaidlus ringkonnakohtusse, mis küll leidis, et Kristo ei oleks tohtinud oma sõidukiga vastassuunavööndisse kalduda, kuid jättis siiski maakohtu lahendi jõusse. Nimelt leidis ringkonnakohus, et kokkupõrke asjaolud polnud süüdistuses piisava põhjalikkusega analüüsitud.
Lääne ringkonnaprokuratuur esitas ringkonnakohtu lahendi peale kassatsioonkaebuse riigikohtusse, mis hakkab kaasust vaagima 2. veebruaril. Lõplikku lahendit on süüasjas oodata märtsi alguseks.